December 23, 2009

Home sweet home

Nädala kodus olnud. Quality time. Aga mis siis teinud-käisin Võru superklubis mädis( see viimane ei kuulu sinna kvaliteetaja hulka:d), kus oli väga veider olla. Hoopis teine tunne, kui siis kui viimati (vist suvel) käisin. Olime siis algul Ränduris, rääkisime niisama juttu ja panin teenindaja kahtlustama, et mul pole vist kõik korras. Küsisin kõigepealt Betile valuvaigistit ja seejärel Mariale siidrit, kui tavaline:D Tsikk vaatas, et okei ja muheles omaette mispeale minagi muudki teha osanud. Anyway olime siis seal natuke ja mingi aja pärast seadsime Krissuga sammud linna poole, et automaadi juurest kiirelt läbi hüpata. No kõndisime siis lõdisedes läbi ülitühja linna. Kuni kesklinnas asuva kasiinoni. Seal olid mingid hüpervinged tüübid, kellele ütleks, et Ärge palun enam peale võtke, kergelt skisod..No jõudsime siis automaadini, kus Marju helistas et hops nad hakkavad Mädi sõitma, saime ka siis sooja autoga sinna, kus olime vist alguses esimese kümne külastaja hulgas, oh joy:D Oli natuke segast ja hull õhtu. Ilma tekiilata läbi ei ajanud, aga no lõppkokkuvõttes oli päris naljakashea. See sõna kirjeldaks kõige paremini me õhtut. Muusika oli nagu ikka, mitte kõige paremate killast. Vist oli paar headparemat laulu. Aga mis seal ikka. Mingi aeg siis tuli Marial ema järgi ja viis kauged elanikud koju ära, ma panin turbosammul kodu poole ja koju jõudes olin valmis jääpurikas:D
Aga olen siis veel viimastel päevadel külastanud esivanemaid, Kadit/Maikelit ja nende hüperarmast Miat, kes on lihtsalt kõigearmsam väike printsess ja Krissut ka :) ja niisama emmega aega koos veetnud. All is good and I'm happy to be home!
Aa ja täna tegelesin ka veel kooliasjadega lõpuks, lugemisega täpsemalt. Laulsin siin marurõõmsalt paar posti tagasi, et enne Eestit kõik kooliasjad vaja ära teha, aga jah..sinna see õppimine jäigi:D Tegin kokkuvõttes vägaväga vähe ja nüüd pean vaikselt tegelema ikka. Aga aega on veel õnneks, niiet pole midagi lahti, kui ka Inglismaal alles asjad ära lõpetan. Vot ei oskagi midagi rohkem kirjutada. Hea on lihtsalt kodus olla. Need mõistavad, kes samamoodi väga pikalt eemal, siis on kodu vahepeal ikka kõigekõige armsam. Veel eriti jõulude ajal. Ei tea, kas enne pühade lõppu nüüd uuesti postitan, aga eks näis. Nautige pühi!

December 17, 2009

Eeeeeeeeeesti

Nagu arvata võib, siis jõudsin õnnelikult kohale. Sõit oli vägaaaaaaaaaaa pikk. Kõigepikem oli lennujaamas ootamine. Kõige rahutum ja veidram osa oli bussisõit Birmist Londonisse. Eee selline tunne oli nagu laseks selle bussiga mööda ameerika mägesid:D Me Mariaga tõsiselt kahtlustasime juba, et tüüp ehk siis bussijuht tiirutab niisama ringiratast. No jõudsime siis lõpuks lennujaama kell 6 hommikul, kus passisime natuke üle 2 tunni. Check in avati alles 8.20. Ma vaatasin Maski ja valutasin kõvast põrandast peput ja Maria üritas kohvri peal mugavat asendit leida, et väike uinak teha:D No saime siis lõpuks check inist läbi ja läksime turvakontrollist ka läbi, kus ma pidin saapad jalast võtma. Päris armas oli sokkide väel sealt turvacheckist läbi minna. Very random. Anyway jõudsime siis sinna ooteruumi või asja, kus teatati et lend jääb 40 minutit hiljaks. Toretore. Ootasime siis ja saime lõpuks lennuki peale. Ee easyjetil on vist kõigeeeväiksmad istmevahed. Not good for tall people:D Ma siis vähkresin seal ja üritasin mugavat poosi leida ja magasin terve lennu ja ärkasin toredate liigeste valudega:D Ma ei oskaks parima tahtmise juures ka kirjeldada, mis veidras poosis ma seal siis lõpuks magasin. Noh jõudsime siis Eesti, kus me hangusime kohvrite võtmisega natuke ja olime viimased, kes sealt lahkusid ja hopshops kontroll. Et kas meil mingeid asju deklareerida kotis. 2 tüüpi, mõlemad mingid eriti tõsiste ja kurjade nägudega. Ma pooleldi naersin ja läksime siis sinna kontrolli nagu viimased kurjategijad:D Ja ooh happy day, pääsesime seekord puhtalt ja kokaiin jäi ka alles..Okei nali naljaks, saime siis lõpuks sinna ooteruumi või asja ja jooksin kohe suure kalliga emme poole. Aa ja vahemärkusena, suutsin oma kooliraamatu lennukisse jätta! Osav nagu ma olen. Igatahes, hakkasime siis empsi, Maria ja Kaarliga Võru poole sõitma. Jälle tundus kuidagi väga pikk sõit aga kohale me ikka jõudsime. Emme oli kõike head paremat süüa teinud ja ma veeresin rahus piparkooke ja muud täis kõhuga magama:D Ja oiiiiiiiiiii kui magus uni oli. Kõigemagusam vist üle väga pika aja. Ärkasin järgmine päev alles mingi 12-1 ajal, vaatasin a-teami ja jäin jälle magama:D Nelja ajal pooleldi ehmatasin üles, käisin kiirelt pesus ja hopshops üritasin asju kokku panna. Olin siis natuke palju ajahädas bussi peale jõudmisega ja emps pakkus, et viib meid ise Tartusse. Mõeldud tehtud ja saime soojas autos õnnelikult kohale. Maria ja Kaarel lendasid Iglut üle vaatama ja mina Krissu poole teda ja Merkat pooleks kallistama:D Nad olid muidugi lahkelt mulle tervitustekiila ka hoidnud, very nice:D Olime ja jõime siis jällegi ja naersime ja olime muidu ägedad. Lõpuks liikusime edasi Püssi, kus jällegi olime rõõmsalt ja joogiselt lõbusad. Maria sai baarmenilt jääguubikuga vastu rinda( viimase arust tahtis see vist kompliment olla:D), mis peale supersista Maarja korra majja lõi ja baarmen saba jalge vahel shampuse valurahaks tõi. Liikusime püssist edasi Tallinnapallinna klubisse, kus tantsisime ja tantsisime ja siis lõpuks kahekesi Krissuga jällegi tantsisime:D Koju jõudsime vist 4 ajal ja magama saime 5 ajal. Krissul oli hommikul muidugi 9 äratus, et kooli eksamile minna ja esitlus kaunilt ette kanda. Vaevaliselt ja moondunud häälega püsti ta sai ja lõuna ajal ehk siis 1 ajal tuli romantilise lõunasöögiga kahele (loe: õunamahl ja saiakesed:D) tagasi mispeale ma ka oma talveunest lõpuks ärkasin. Olime siis niisama happyheadid ja 4 ajal tulin bussiga Võrru. Siinkohal tänaks aasta parimat bussijuhti, kes ei tunnistanud sellist asja nagu kütte sisse lülitamine. Lõdisesin siis seal istmel poolteist tundi ja toppisin 2 kampsunit selga, mis soojenemisele väga kaasa ei aidanud. Võrru jõudes plõgistasin hambaid veel kõva 2 tundi, lihtsalt niiniii külm oli. Noh käisin siis kodus pesus ja tegin väikese turbosäti ja läksime empsiga teatrisse. Näärimingiblabla oli nimi:D Päris äge etendus oli. Sealt siis suundusime veel õhtusöögile, mis oli niiii bueno. Muidugi pärast jälle oli väike veeremine koju, aga all good:D Nüüd istungi netis ja lõdisen jälle, sest mu toal on vist hetkel külmkapiks muundumise protsess käsil. Eks mässin nüüd end 2 teki sisse ja üritan magama jääda. Telefon hääletuks ja magan nii kaua kuniks und jätkub või, kui emps lõunale tuleb. Whichever comes first:D Igatahes vot, olen nüüd Eesti õnnelikult and I love it! :) Niipalju siis seekord, Baiih!

December 13, 2009

Soon enough:)

Ja täpselt 27 tunni pärast asume me Mariaga Eesti poole teele. Kõigepealt bussiga Birmist Londonisse, siis lennukiga otse Tallinna, kus tuleb emps vastu meile ja seejärel juba Võru poole teele. Homme veel miljon asja teha ja hetkel näeb mu tuba välja nagu viimane urgas. Kõik asjad laiali ja mu kohver on kahtlaselt kokku tõmbunud, sest asjad ei taha mingi imeläbi ära mahtuda. Eks väike pealeistumisjalukkkinni tehnika ajab asja ära:D Igatahes tuleb küll pikk tee, aga me mõlemad juba Mariaga seda nii kaua oodanud, Eesti puhkust. Tahan juba niiiii väga kõiki näha ja kallistada ja rääkida ja lihtsalt olla. Olen üks suur happyhead praegu:D Igatahes polegi midagi rohkem praegu, järgmine post tuleb juba ilmselt Eestist. I like how that sounds, baih siis praegu :)

December 10, 2009

Midnight joy

Neljapäeva õhtu või siis õigemini öö, kell 20 minutit keskkööst möödas. Aga mis siis juhtunud. No eelmine laupäev käisime siis jälle väljas. Sai päris palju head ja paremat nautida, nagu isegi Krissu võib tunnistada:D Tegelikult, vaatamata mõnele üksikule asjale oli üks hea õhtu/öö ja sai jälle tantsida ja nautida lihtsalt.
Hmm mis veel. No käisin koolis ja tegin paar n-ö jõulutiiru linnas. Sain enda superbootsid lõpuks kätte, väga excited!:D ja all good, täpselt parajad. (olen nüüd enda üle uhke, sain 25 naelaga endale awesome bootsid) Igatahes ostsin meile Mariaga veel bussipiletid. Lahkume siis Birmist teisipäeva öösel kell 2 ja lennujaama peaks jõudma 6'ks ja check in avatakse 8.20 ehk siis 2 tundi passimist:D Oli üks buss, mis läks hiljem, aga kuna see jõudis marunapilt, ei hakka igaks juhuks riskima. Never know, mis juhtuda võib. Hispaanias lennukist maha jäämisest piisas küll:D Igatahes esmaspäeval siis mu kursuselt türukud pidasid plaani, et jõulujoogi ja söögi kuskil baaris teha, niiet üks hea õhtu enne ära sõitu. Armas. Aa ja nüüd võib siis lõpuks mainida ka, et ma leidsin uue töö. Seda küll juba mitu nädalat tagasi tegelikult. Käisin intervjuul ja sain läbi. Ühes uues restoranis mis kesklinnas avatakse. Homme on training ja laupäev esimene tööpäev seal. Niiet need kes mu siinse eluga kursis- jah hetkel on mul 2 tööd. Oleks 1, aga kuna meie vana manager on superbusy ja ei suvatse eriti mobiilist kui sellisest lugu pidada, siis on teda raske kätte saada. Eks lahendan selle varsti ka ära. Anyway ootan juba väga homset. Selle koha omanikud siis kaks kaksikust tüüpi plus üks nende sõber ja nagu ma aru sain, siis nad kõik teisest linnast tegelikult. See selleks, loodetavasti kõik läheb hästi ja see töö sobib mulle ja saan siin pikalt olla:) Fingers crossed!
Tööst kui sellisest rääkides, siis täna oli salongis ka jälle pikk päev. Oli küll õnneks ain 2 klienti, aga ikkagi lõpetasime 9 läbi. Ei kurda, olin jälle nagu rõõmupall, kui sealt ära tulin. Iga neljapäev on selline rahuolu ja hea tunne. Ei väsi kordamast, et leidsin ühe õige ala endale. Niiet jällegi saan öelda: Alll goood!
Niipalju siis praegu. Take care, Baih!

December 3, 2009

Make it last



Noniii, sain ka lõpuks mahti, et siia kirjutada:D Aga ega midagi väga juhtunud polegi, ainult koolis käinud ja tavalist siinset elu elanud, so to speak. Igatahes eile oli siis jälle pikk päev..nagu ka eelmine nädal. Salongis eelmine nädal olin üldse 10ni ja koju jõudsin vist enne 11, sest meil oli 15 klienti kella 5st alates ja meid oli aind 5 kohale ilmunud. Igatahes saime hakkame ja väga hull, aga samas väga hea päev/õhtu. Eile olin siis ka natuke rohkem kui 9ni, aga seda, kuna minu klient tuli hiljem. Mu juhendaja Nikki jälle kiitis mind ja ütles, et ma ikka loomulik sellel alal, mis motiveeris päris tublisti. Üldse kõik inimesed seal motiveerivad mind, iga kord. Kui kellelgi halb tuju või halb päev, siis teised alati toeks ja teevad selle kohe 90%(kui mitte 100) paremaks. Mitte muidugi, et mul eile halb päev oli, aga lihtsalt..hea on, kui su ümber on nii head inimesed. Ühesõnaga ma jälle üleni positiivsust täis ja tunne on sees heahea. Ma ei oska isegi seletada, et miks või mispärast ma nii õnnelik täpselt olen. Lihsalt vist ongi, et kogu ümbrus ja head inimesed. Nii koolis kui ka väljaspool, inimesed on ülihead ja see teebki vist endal ka kõik heaks, isegi kui on vahest raske. Ja samas tahaks veel enda heaolu jagada. Mariaga eelkõige:) Sest ma tahan, et tal oleks ka koguaeg samahea. Eile tegi ta mulle kõigearmsama üllatuse, kui ma oma pikalt päevalt koju jõudsin. Nimelt kinkis ta mulle väikese punase kivikese-südame. Minu talisman. Vot nii armas on ta. Aitäh veelkord, see oli lihtsalt üks kõigearmsam kingitus, mis tegi mu tuju veel omakorda heaks( või siis õigemini veel paremaks) :) Igatahes siin praegu kell poolseitse hommikul, varsti pean kooli minema juba. magama sain pool kolm, rääkisime Mariaga juttu vist kaheni ja siis ma veel rändasin oma mõtetes ka pool tundi ja vahtisin konkreetselt lakke:D Igatahes mul kõik hästi ja ootan juba Eestisse tulekut ka. Tahan näha juba kõiki ja kallistada, aga väga varsti. Natuke üle nädala. Aeg lendab vist tõesti. Aga okei, väga paljud "head" täis postitus sai, aga noooo juhtub:D Igatahes luban tihedamini postitada ka. Baih praegu!

November 19, 2009

15 minutes of fame


Reading week siis poole peal, readingut me väga palju muidugi teinud pole:D Ma ainult e-bookse lugenud, aga no eks asi seegi. Homme plaan raamatukokku lõpuks minna ja kõik vajalik lugemisvara võtta ja üht esseed ka kirjutada. Igatahes teisipäeval ei teinud me põhimõtteliselt midagi. Vaatasime filmi, käisime korraks väljas ja olime niisama ühesõnaga. Eile aga tulid siis Elise, ta poiss ja natukeseks ka Maarja, meie poole. Olime, jõime natuke ja otsustasime et tavai välja. Üle vägaväga pika aja jällegi. Muusika oli väga hea niiet jalad andsid pärast ikka korralikult tunda:D Anyway magame saime vist 6, st mina sain magama 6. Mõni oli üldse meil vapralt 9ni uneotsingul:D Mina ärkasin siis veel kell 10 korraks, kui postiljon pakke järjest tõi. Eriti veider tüüp, niisama paitas mu kätt, kui pastakat tagasi võttis. Järgmine kord mina enam pakke vastu ei võtta, creepy:D Läksin siis peale seda uuesti natukeseks magama ja ärkasin uuesti natu enne ühte ja läksin hopshops linna. Maarja ja Kadiga. Marju muidugi oli väikesviisi talveunes veel sel ajal:D Igatahes käisime siis turul ja mujal ja teepeal juhtus väike veider-naljakas asi. Nimelt tuli üks naine meile ligi, et kas meil on natuke aega. Et ta Itv-st(üks telekanal siin) ja et ta uurib 16-27 aastaste noorte käest, et mis nende jaoks on tähtis ja mis ja kuidas nad muuta tahaks enda ümber, kui saaks. Ütles siis, et kas üks meist saaks intervjuu anda, noh võite arvata, kes siis selle intervjuu pidi lõpuks andma:D Maarja ja Kadi maruakavalalt hakkasid kohe seletema, et eiei meie inglise keel pole nii hea ja et Katre oskab kõigeparemini ja võtke tema. Tänks sõbrad!:D No läksin siis poolsegaduses sinna, kus kaameramees oma kaamerga mul vastu põske tahtis kohati tulla. Seletasin vist kokku mingi 5 minutit, reporter veel seletas ja tänas ja astusin jällegi poolsegaduses minema. Ääretult veider oli kuidagi:D Heas mõttes, vist. Igatahes rääkisin Mariale, et peame Maarja ja Kadi poole telekat minema tšekkima, et ma ka teada saaks mis ma rääkisin seal, sest praegu mul aju täiesti blank:D
Nüüd siis istume kodus ja varsti peaksid külalised tulema. Nimelt tähistame Kadi ja Maarja sünnipäeva täna. Meie kodu ongi the place to be! :D Aga okei, niiplaju siis jällegi. Baih!

November 16, 2009

Pure joy:)


Olime siis eile öösel Marjuga jälle väga kaua üleval. Tegime nalja ja jututasime nagu tavaliselt:p Mingi 3 ajal mõtlesime siis lõpuks magama minna, aga mul miskipärast ei tulnud und ja vaatasin siis filmi lõpuni, mis päeval vaatasin. Ja magama läksin natu enne viit. Täna ärkasime alles 2 ajal. Oh neid vaheaja rõõme:D Läksime linna ja meil oli lihtsalt kõigetoredam ever! Esiteks läksime raamatukokku, et küsida, kus asub leedu pood, et baltitooteid osta:D Seal ootasime siis ühe tüübi taga ja arutasime, kui raske rahaliselt on see kuu. Hopshops, tüüp keeras ümber ja ütles tere neiud. Vähemalt pole maailm väike:D Eestlasi siin ikka jagub. Igatahes juhatas ta meid siis sinna poodi, mis oli ikka hoopis teises kohas, kus meie arvasime teda olevat. Väga sõbralik ja tore tüüp oli. Poodi jõudsime, siis pidime õnnest nutma hakkama. No ausalt, meenutas täpslt mingit võru väikest poekest vms:D Kuidagi väga hubane. Oli seal siis igast huvitavaid ja tuttavaid asju. Meie ostsime KOHUKESI, doktori vorsti(leedu versiooni aga no põhimõtteliselt sama:D) selga küpsiseid ja ofkoors Fizzi siidreid:D See viimane oli kohustuslik. Jalutasime pärast nagu kaks rõõmupalli kesklinna, kus käisime ka veel mõnes poes ja vaatasime jõuluturgu. See turg igal pool kekslinnas ja hullult palju igasusguseid väikeseid putkasid. Kes jõulude ajal Tallinna vanalinnas jõululaadal käinud, siis midagi taolist, aind kordades suurem..ja tulesid oli ka rohkem kui 10 linna eest:D Igal pool jõulukaunistused üleval ja üldse niimõnus ja hubane. Väga kodune. Eks üritan pilte ka teha sellest, siis parem ülevaade. Igatahes kõik on nii hea siin meil, see soojus ja positiivsus, mis igal pool. All good!:)

November 15, 2009

Hiline pühapäev





Nagu pealkirjastki näha, on jälle oooo happy sunday.Okei tegelt juba esmaspäeva öö, aga no ütleme et pühapäev veel. Ärkasime Mariaga mõlemad 12 ajal ja asusime koristama. Oma toad, koridor ja köök. Extreme makeover. Tõsiselt. Eile õhtul oli see jällegi täielik Seapesa:D Alati miskipärast on see nii, et kui eelmine õhtu siin natuke rahvast ja jooki on, siis järgmine hommik..ee jah..Happens I guess. Igatahes liikudes nüüd paar päeva tagasi. Kolmapäeval oli mul vaba päev ja peamiseks tegevuseks kujunes magamine. Asjalik. Tegelesin siis paari kooliasjaga ja uurisin raamatuid, mis läbi oleks vaja lugeda. Ühesõnaga ei teinud midagi põnevat. Neljapäeval magasin natu sisse aga jõudsin ikka 10 läbi kooli ja oli siis jällegi praktika päev. Meid oli natuke vähem kui muidu, aga seetõttu oli veel hubasem ja ägedam kui tavaliselt. Kuna meid grupis üldse väga vähe, siis me juhendaja saab koguaeg igal ühel silma peal hoida ja igaühega tegeleda. Et kõik saavad põhimõtteliselt eraõpet.Hea. Hetkel üritan enda peas kokku panna jaanuarikuist ülesannet, milleks on fotoshooti kokku panemine ja läbi viimine. Pärast saame need pildid siis oma porfoliosse koos juhendaja ja hindajate kommentaaridega. Põhimõtteliselt peame valima teema, mis oleks selline ebatavaline. Võib olla ka traditsioonline, aga mida ebatavalisem, seda parem:D Eks kui sellega lähemalt tegelema hakkan, kirjutan ka pikemalt. Praegu üritan mingisugust üldpilti kokku panna enda peas, et modelle juba otsima hakata. Ootan seda kõigekõige rohkem. Aga enne seda vaja 5 assignmenti esitada, millest 3 on jälle 1500 sõnalised esseed ja need siis kõik kohe peale jõuluvaheaega. Aga kuna ma ju teatavasti Eesti selleks ajaks, üritan ma kõik need ennem valmis saada. Siis ikka täielik puhkus:D
Nii kui nüüd tagasi asja juurde tulla. Peale neljapäeva tuli siis kauaoodatud reede. Maria istus pool ööd üleval ja kirjutas oma esseed ja hommikul veel jätkas. Õhtul siis võtsime oma odavad siidrid käsile ja tegime n-ö tüdrukute õhtu Maarja, Elise ja Mariaga. Vaatasime head filmi ja rääkisime maailma jutud ära. Eile siis magasid kõik siin majas kaua. Väga kaua. Kes 2ni, kes kolmeni(selle auväärt kellaajani jõudsin siis mina), kes üldse viieni:D Igatahes olime siis laisad ja lõpuks vist kuue ajal vedasin ma end dušši alla, mis järel käisime poes ja soetasime jällegi oma odavaid siidreid. Seekord oli siis Susanna ja ta sõber ka meiega. Mängisime igast kaardimänge ja panime üsna segast:D Aga samas oli hea. Rääkisin veel Susannaga pikalt ja sain ta kohta paljut teada, mis mul aitas mõista teda palju paremini ja üldse tuleb välja, et meil vägaväga palju ühist. Good. Vot. Lõpetasime päris hilja ja täna ärkasime siis, nagu ennem mainisin, 12 ajal ning alustasime oma koristuspäevaga. Pudeleid oli nii palju, et hakkas täitsa kahju, et siin seda pandisüsteemi pole:D Igatahes nüüd jälle kell kuidagi palju. Aeg konkreetselt lendab. Kell veerand kaks, eesti aja järgi siis veerand neli. Unerežiim siin veel rohkem paigast läinud, kui ta ennem oli, but oh well. Aa tahtsin veel mainida, et kui keegi nägi reporterist uudist, et Birmis tulede süütamise ajal sai tõsiselt vigastada 60 inimest ja hull draama oli, siis teadke, et meie Mariaga olime õnnelikult sellel ajal kodus:D Elus ja terved oleme. Vot ja seda ka, et igatsen vägaväga peret ja sõpru seal Eestis ja pole vist kunagi nii palju oodanud jõule, kui see aasta. Niipalju siis praegu, baaih!

November 10, 2009

Oh sweet freedom


Teisipäeva õhtu jällegi. Õigemini öö. Meie aja järgi pool üks ja Eesti aja järgi üldse pool kolm. Istume Mariaga kahekesi oma läpakatega meie loogikaköögis ja kuulame headparemat muusikat. Hea on olla:) Eriti Marial muidugi, kes särab meil siin nagu juudi jõulupuu:D Kõigearmsam on ta mul. Ei tea mis ma peale hakkaks, kui teda ei oleks siin minuga. Niiet aitäh sulle, ma olen üliüliõnnelik, et saan kõike sinuga jagada:)
Aga aitab melanhoolitsemisest:P ega ma täna siis polegi midagi väga erilist teinud. Pigem on minuga juhtunud. Päeva tippsündmusteks kujunesid siis see, kui toru, mille peal kõik riidepuud rippusid, alla otsustas kukkuda kapis, sest keegi geenius oli selle eelnevalt teibiga kinnitanud. Ja mitte mingi tavalise teibiga..aa oih, valetasin. See oli kõige tavalisema ja nõrgema läbipaistva teibiga kinnitatud. Geniaalne:D Teine tippsündmus oli, kui me Mariaga naerumaratoni köögis korraldasime ja kalapulki tahtsime praadida ning mina suure hoo ja rõõmuga niisama vastu tõmbekappi peaga pöörasin. Dumbass. Poleks nii naljakas olnud, oleks ilmselt valust nutnud, aga ei. Väike naeruteraapia ja valu läinud või siis lihtsalt tahaplaanile jäetud:D Vast enam lollimaks ei jää ja homme suurt sinist muhku otsaees ei ole. Aa muhkudest rääkides. Tulin siis ükspäev rahulikult trepist alla ja hops libisesin üle 3 astme ja käsivarrega suure laksuga vastu käsipuud. Osav. Oli valus aga puhusin peale ja elasin edasi. Marial oli aind selline nägu, et mis nüüd läbi trepi kukkus:D Läksin õhtul tööle ja öösel koristades seal avastasin et käel üks kahtlaselt suur mügarik juurde tekkinud:D Nüüd siis juba see sinakas-kollaks muutunud. Ääretult kaunis teine. Vot nii osav olen viimastel päevadel olnud. Edukas aind enese tahtmatul vigastamisel:P
Homme vaba päev ja plaan koristada ja lugeda, nothing special. Hea puhata ja lihtsalt olla natuke. Aa järgmine nädal reading week meil e. siis vaheaeg põhimõtteliselt. Heahea.
Ahjaa veel üks asi-lennupiletid ostsime ka täna ära:) Niiet maabume Eesti 15 detsember ja ära lähme 8 jaanuar. Mõlemad Mariaga ootame juba. Natuke uskumatu, et nii kaua siin Inglismaal olnud. Ei saa üle ega ümber, et kuidas aeg lendab. Aga vot niipalju siis jälle seekord, Baih!

November 9, 2009

Need to make it right


Esmaspäeva õhtu ja ma ei tea. Veider on olla. Ärkasin täna suhteliselt viimasel minutil. Olin pool ööd üleval. Uni oli aga samas magada ei saanud. No igatahes ärkasin siis hommikul vaevuvaevu üles, panin valmis ja astusin rahulikult kooli poole. Võtsin aega, et ümbrust nautida ja mp3 kuulata. Hea. Oli siis paar loengut, käisin raamatukogus tiiru. Edudult, sest unustasin ju raamatute nimed välja kirjutada( mõistus pole ju enda teha) ja siis kodu poole. Ootasin Maria ära ja käisime tiiru töö juures, et paar asja selgeks rääkida. Saime vist korda. Igatahes tulime koju, saime teada et täna ei pea tööle ka minema ja puhkasime mõlemad ja ootasime landloardi nagu kauniskauget ilmutust, kes ei tahtnud kohe üldse üüri järele jõuda. No lõpuks 8 ajal ta vist tuli ja jäime jälle natuke või siis palju vaesemaks:D
Mul pole kõige parem õhtu täna olnud. Üle pika aja. Mõtteid ja tundeid ja üldse kõike nii palju. Positiivset ja negatiivset. Vaatasin filmi ja lugesin natuke ja see ajas mind aind veel rohkem segadusse kuidagi. Ütleme nii, et mu mõistus ja emotsioonikompott ei oska ära olla täna. Kaaludel vist täna halb päev, või siis ainult minul:P Anyway proovin nüüd magama jääda ja enne homset natuke korralikumalt välja puhata, et ükskord jõuda puhanu ja värskena teisipäevasesse loengusse..Baih

November 8, 2009

No matter what


Jällegi on pühapäev juba käes ja päris palju aega möödas. Vahepeal siis koolis ja tööl käinud. Oli ka Kadi sünnipäev, mida me natuke meie pool tähistasime. See oli neljapäeval, kui mul oli jälle see 9ne päev. See nädal oli ka esimene klient ja kuna tema, Nikki(mu õpetaja) ja mina jäime kõik rahule, läks väga hästi:) Ootan vist nädala sees seda päeva just kõige enam, olgugi, et pikk, saan ma tegeleda sellega mis mulle niinii meeldib. Võib öelda, et olen õnnelik:)
Eile jõudsin töölt siis juba pool kolm koju, Mariaga samal ajal. Rääkisime veel poolteist tundi köögis ja praadisime mune:D Tavalised nagu me oleme. Nüüd kell siin pool kaks, ärkasin alles pool tundi tagasi, sest eile jäi mu unevaru väga niruks. Nimelt ärkasin 10 läbi. Laupäeval, ja peale 5ni hommikul kestnud tööpäeva. Miks? Sest ma arvasin, et kell on 4 päeval. Eino muidugi..ja nii ma siis rõõmsalt lasin oma vähese unega ringi koos Maria ja Elisega. Käisime linnas ja soetasime paar asjakest. Täielik hullumaja oli, lihtsalt niii paksult rahvast. Ja siis läks igal pool 1 kuni mitu aastat aega, eriti Primarkis, kust ma endale töö jaoks uue kingad pidin ostma. Appi seal oli vist kõigest miljon inimest poodi surutud ja kõige veidram oli see, kui ülbed noored emad olid. Lihtsalt tulid sinu suunas nagu viimased rallisõitjad, enda mure kas jõudsid siis eest või mitte.
Aga vot nii palju siis jällegi seekord, talk to you soon. Baih:)

November 2, 2009

halloween





On esmaspäeva lõuna-õhtu ja ma jõudsin natuke aega tagasi koju koolist ja raamatukogust. Rääkisin ühe tüdurkuga oma kursuselt esseest ja me mõlemad saime palju targemaks. Parandasime n-ö teineteise vigu:D Igatahes võtsin siis veel paar raamatut ja nüüd kui ära söön ja pool tunnikest puhkan, pean sellega jälle tegelema hakkama. Esseega see tähedab. Homseks vaja esitada ja ma põen juba vaikselt iga tähe pärast, et kas on õige paigutus ja font, rääkimata sisust:D Eks see ole esimese essee asi. Nii teistsugune on see, kui võrrelda nt kirjandi või mõne referaadiga mis keskkoolis tegema pidime. Kõige nõmedam ja raskem asi on inglise keeles kolmandas isikus kirjutamine. Aaah:D Aga no vaikselt juba ära harjunud ja saan hakkama. Eks näis, mis kokku välja tuleb mul sellest.
Kui kool kõrvale jätta ja õppimine, siis laupäeval oli üle pika aja jälle üks hea ja lõbus õhtu. Ei pidanud ei tööl olema ega õppima ja mis kõige parem- MA OLEN TERVE!:D Can I get an halleluujah! Igatahes oli siis Halloween ja meie tähistasime seda enda pool. Tulid siis jälle n-ö meie eestlased kokku plus meie majanaaber Susannah. Vist oli kokku meid 10. Igatahes olime siis terve õhtu ja ööpooliku meie pool. Mina üritasin vampiir olla. Aga no Maria ütles et ma flamenco tantsija ja purustas kõik mu lootused. Pisar. Okei nali naljaks:D Väga kirju oli see seltskond ja ega väga aru saanudki, kes oli kes. Hea õhtu oli ja vägagi vajalik n-ö puhkus/lõõgastus. Järgmine hommik magasime mõlemad Mariaga päris kaua ja terve see päev, mis oli siis eile, oli kuidagi veider. Ma sain teada midagi, mis kinnitas, et mõni inimene on ikka täpselt selline nagu ta esmapilgul tundub ja seda halvimas mõttes. Loodan, et edaspidi ei kohtu enam selliste inimestega ega pea ka nendega suhtlema. Mida kaugemal nad oma pessimismi ja kitsarinnalisusega on, seda parem ja tervislikum mulle . Natuke egoistlik, aga nii see paraku ju on.
Aga okei, asun siis nüüd õppima ja üritan võimalikult kiiresti essee valmis saada. Baih praegu! :)Show all

October 29, 2009

Hey, you! Get off my cloud!

Neljapäeva õhtu/öö ja mul seljataga pikkkkkkkkkkk( k until infinity:D) koolipäev. Magasin hommikul natu sisse ja siis tegin endalegi üllatuseks ülikiirelt kõik hommikused toimetused ja jooksin pooleldi kooli poole. Jõudsin isegi õigel ajal. Oli siis 10-12 teooria. Jooksin siis natu mööda kooli ringi, jooksin koju paari asja järele ja tagasi kooli praktikasse. Oli 5 tundi praktikat, pooletunnine paus, kus ma midagi osta ei saanud, kuna avastasin, et mul polnud sularaha kaasas. GREAT. Ja siis jällegi veel paar tundi praktikat. Nikki(me juhendaja) rääkis mulle, kuidas ta mu tööga ikka väga rahul, mis andis paraja motivatsioonilaengu, kuigi mul seda praegu rohkem kui küllalt. Aga heahea. Aa ja ühest saati kimbutas mind ka eriti rõve peavalu, mida võimendas iga suitsupahvakas, mis mind täna tabas. Neid tundus kuidagi eriti palju täna olevat. Suitsetajaid ja suitsu. Elasin üle, obviously:D Koju jõudes (9 ajal õhtul siis)võtsin peavalu rohtu kohe ja sõin natu ja poole tunni pärast oli juba mui bueno olla. Plaan oli esilagu kohe magama minna, aga siin ma jälle nüüd siis olen. Kaalun, kas vaadata mõnd filmi või siis minna ikkagi magama. Otsustusvõimetu nagu ma olen. Igatahes tahtsin mainida ära ühe hea filmi, mis mõni päev tagasi vaatasin. Elizabethtown. Ma seda tegelt varem ka paar korda näinud, aga üle pika aja oli hea jälle näha seda. Sisu on 9 ja näitlejad ning teostus ka minu arvates 9, niiet soovitan. Väga hea film on:) Aga seekord siis jälle kõik, head ööd!

October 28, 2009

Kolmapäev, puhkepäev


On siis kolmapäev ja ma sain üle pika aja mõnusalt lõunani magada. Eile ja üleeile käisin siis tööl ja eile oli seal ikka täielik hullumaja. Üks tsikk, kes seal päris kaua töötanud, ütles et ta pole veel kordagi sellist rahvast näinud. Ed, üks manager ka ütles enne algust, et täna tuleb palju jackasse ( eesti keeles perseveste:D). Anyway muidu oli päris hea tegelt. Kiire, kuna töötasin esimeses baaris ja pärast pidin üle minema ühte peasaali baari, kus ma ainuke teenindaja olin mõni aeg, Aga sain hakkama ja koju jõudes oli voodi Oi kui armas..Igatahes nüüd siis käisin poes just ja ostsin mitme nädala toidu kokku, et poodi mõni aeg asja poleks:D Ja hakkan kohe õppima, järgmiseks nädalaks vaja 1500 sõnaline essee teha ja kuna homme eriti pikk päev ja reedel tööle, siis vaja tänast vaba päeva ikka võimalikult kasulikult ära kulutada:D Rohkem vist midagi polegi praegu rääkida. Aa lennupiletid Eesti ostame ka vist lähipäevil ära. Kuupäevadeks jäävad arvatavasti 17-29 detsember, aga see pole veel 100% kindel. Igatahes niipalju siis praegu, Baih!

October 23, 2009

Getting there again


Nonii, reede siis käes. Eile ärkasin hommikul jällegi palavikuga ja otsustasin siis peale tunnist arutlemist, et ei lähe kooli. Ravisin end siis terve päeva ja täna juba poolhea olla. Köha ja nohu ikka veel, aga ma sellega ära harjunud juba. 3 nädalat saab homme:D(wohoo, mis imeline tähtpäev) Igatahes käisin siis täna koolis. Oli 2 tundi ja tuli välja et eile jäid tunnid kõik ära, sest meie õppejõud oli haige. Niiet ei jäänudki millestki ilma nagu ma eile pool päeva põdesin, et kuidas järgi teen kõik need tunnid. Igatahes nüüd olen kodus, teen teed ja goldrexi taolist asja ja siis vist väike uinak ning poole viie ajal saan arsti juurde. LÕPUKS. Ma seni kaua käin peale kuni ta need antibiotid mulle kirjutab sest tõesti mul sellest haiguse välja põdemisest juba villand. Ei põe ta end kuhugile ilma abijõuta:D A ja tööle lähen ka täna niiet üritan ikka võimalikult palju veel ravida, et homme jälle siruli poleks. Ootan tegelt tööd juba, inimesed ja keskond on hea ja Maria ka tööl ja äkki juhtub, et saame samasse baari täna. See oleks veel kõigeparem:) Eks näis. Igatahes praegu kõik, Baiih.
Jällegi EDIT: Käisin arstil ja sain rohud peale ja arst ütles et ma nädala kodus püsiks. Ma üritan seda 3 päeva teha. Seega täna tööle ei lähe ikkagi, millest kahju aga samas saan vähemalt ravida. Äkki siis järgmine nädal ei koosne mu postid ainult köhast ja nohust..Püsige terved!

October 20, 2009

Ega tervis pole enda teha

Oeh, on siis siin 7 hommikul. Jõudsin töölt poolteist tundi tagasi e. pool kuus. Kohale läksin eile õhtul kell 11. Töötasin kõige suuremas baaris, kus oli suht kiire täna. Vedas, et sain niinii ägedate inimestega ühte baari. Kõik lihtsalt eriti sõbralikud ja head, et see ei tundugi enam väga tööna:D Okei kui üks naissupervisor välja arvata, aga õnneks ma ei puutunud tänu nii suurele baarile temaga pea üldse kokku. Teised olid enamuselt tüübid plus 2 eriti vinget tsikki kellega me koos natuke segast panime. Näiteks läks üks kaarditehing metsa, kallistasime, mispeale klient aww pani ja meile mõlemale tippi andis:D Oli siis kõik korras. 4 ajal hakkasime koristama ja hops tuli peamanager et tuletõrjeõpe. Aeti meid kõiki siis vihma kätte. Enamusel, k.a. mul oli seljas aind pluus ja seelik. Toretore. Kestis see 7 minutit ja peale seda läks lahti. Nina jooksis ja köha ka tugevnes. Koristasime siis veel natu üle tunni ja sain koju. Kodus tegin kohe kaks tassi teed ja võtsin kõikvõimalikke rohte. Aga hetkel pole mul midagi ninale, kuna sain enda arvates paar päeva tagasi sellest lahti ja eile ning üleeile ajasid taskurätid asja ära. No igatahes nüüd siis istun oma voodis, kolmas teetass käes. Ei saa magada, sest nina nii kinni ja ei lähe kohe mitte mingi imenipi ega nuuskamisega lahti. Lisaks ka toredad köhahood. Käisin peegli juures ja villid kurgus. Homme lendan ikka arstile peale et antibiotte vaja. Üleni kuum ja külm on olla ka niiet nüüd läks külmetus vist üle gripi taolisele asjale. Igatahes tunni aja pärast tehakse üks mulle lähedal olev apteek lahti ja siis tõttan kohe sinna ja ostan endale ninaspreid, tablette, palavikurohtu ja kõike mis apteeker soovitab. Ja siis loodetavasti saan lõpuks ka magama jääda. ÕNNEKS on homme vaba ja saan rahulikult magada ning ravida end:) Kui seda vastikut haigust poleks, oleks elu vägaväga hea praegu, aga natuke raske on olla täiesti positiivne kui see nõme külmetus või asi juba üle 2 nädala kimbutab. Aa taskurätid said ka just otsa. GREAT:D Okei, tuli eriti vinguv post aga oli vaja välja lasta kõik. Loodetavasti õhtul saan juba kirjutada, et tervis normaalne ja leidisn imerohud, mis kõik paha ära võtsid:P Seniks Baih!
EDIT: päev läbi rohte söönud/joonud ja nüüd palavik 38.7lt normaalsele taandunud niiet homme kooli ja kui nohust ja köhast ka korralikult jagu saaks siis oleks mui bueno. Igatahes klaas jälle pooltäis (e. olen jälle igati positiivselt meelestatud) ja hea olla. und küll kõva 4-5 tundi aga kohe lähengi ära magama et homme võimalikult värske olla ja need 12 tundi koolis vastu pidada, wish me luck!

October 19, 2009





Olen siis jälle laisk olnud ja pole päris pikalt postitanud, aga nüüd siis võtsin käsile. On siinse aja järgi 12 öösel ja ma istun oma poolvigase köhaga üleval. Jah, endiselt kimbutab mind see veel. Terve olin nii kõva poolteist päeva ja eilne öö oli lihtsalt kohutav. Maria ütles mulle hommikul, et ajasin ta ka üles oma köhaga:P Käisin kokku 3-4 korda teed tegemas ingveri ja sidruniga et kurgule leevendust saada. See asi on hetkel mu parim sõber, aitab vähemalt natukenegi:P Hommikul mõtlesin, siis et lähen lõpuks perearsti juurde siin ja lase mingeid korralikumaid rohte kirjutada, sest tõesti see haige olemine juba viskab veits üle. Jalutasin siis suure ringiga sinna kliinikusse kohale, kus admin teatas, et ma 10 meetri võrra nende patsientite elamisrajoonist väljas. Mul oli vist väga määdexcited nägu peas, sest tädi ütles, et okei teeme siis seekord erandi. Täitsin siis mingid paberid ära ja aja sain suprise suprise- reedeks. Küsisin siis, et mis ma seni tegema peaks, mispeale soovitas mul apteekri jutule minna. Fine. Läksin siis Tesco apteeki, kus apteeker mulle mingisugust köhasiirupit soovitas. Eks näis kas aitab ka. Peale haiguse on kõik hästi. Käisime ükspäev kohaliku järve või asja ümber jalutamas, väga mõnus oli:) Okei, mõnede arust on see meri. Eks igal ühel oma nimi sellele:D Pildid, mis lisan ongi seal läheduses tehtud, ilus koht on. Koolis on loengud kõik väga head ja huvitavad. Neljapäevased pikad päevad on kusjuures mu lemmikud sest inimesed on lihtsalt nii ägedad. Ma olen vägaväga rahul sealse keskonnaga. Loengutest kõige n-ö igavam on teisipäevane kolmetunnine loeng, mis on põhimõtteliselt klienditeenindus vms. Igatahes seal on suhteliselt iseenesest mõistetavad teemad, aga kuna nii õppejõud, kui ka külalised räägivad oma kogemusi, mis annavad palju juurde, on ka see loeng päris hea :) Tööl on jällegi sama lugu. Inimesed on head, aga töögraafikutega hetkel pole just kõige paremad lood. Inimesed kes sellega põhiliselt tegelevad-üks on haige ja teine puhkab. Niiet sellega väheke segased lood, aga loodetavasti see paraneb varsti ja siis läheb natuke selgemaks. Praegu on niiet iga päev helista mitu korda, et kas oled tööl või ei. Infouputus:D Aga see selleks. Ei taha väga kurta. Ei oskagi väga hetkel muust rääkida. Peol pole viimasel ajal ka käinud, sest koguaeg väsimus peal ja ma haige ka olnud. Eks kui terve ja hea olla, siis jõuab. Ja praegu niisamagi hea :) Ahjaa Marju hülgab mu homme e. läheb Manchesteri tasuta reisile kooliga. Bastard:D Eks ma siis tegelen põhjalikult lugemise ja oma töödega, mis mul varsti esitada vaja koolis. Igatahes elu on hea ja ma olen õnnelik, isegi oma köhaga! :) Olge tublid, baih!

October 9, 2009

Ooh happy day

Ei teagi kust alustada niiet alustan sealt kust mäletan:D On siis esimene koolinädal edukalt üle elatud. Või no enam-vähem edukalt. Terve nädala on mind boogivoogitanud e. kimbutanud üks tore külmetus. Täna juba veits normaalsem, kuigi taskurätte kulub siiski sama palju nagu ameeriklastel burgereid. Aga see selleks. Algas siis nädal kooliga ja tööga. Kõigepealt kool- hmm, esmaspäeval oli siis 2 tundi e. hea kerge algus. Päris huvitav loeng oli ka niiet all good. Hommikul saabus mulle siis postiga NI number ja kohe samal õhtul sain juba tööle. Kuna ma aga olin poolsurnud oma haigusega, ei olnud see just kõige lihtsam öö. Ainus paus kulus vulkaanipurske taolisele nuuskamisele, poolele red bullile ja vetsupausile. Too õhtu oli siis mul 7 tunnine vahetus ja kuna oli rebaste ürituste viimane pidu siis oli rahvast ka eriti palju. Õnneks lendas tänu sellele aeg kiirelt ja väsimus tabas korralikult alles siis kui maha istusin peale vahetuse lõppu. Igatahes järgmine hommik siis ärkasin rõõmsalt kell 10 ja läksin kooli. Ütleme niiet väsimus, köha, nohu ja tore umbne pea oli üsna tore kooslus:D Aga elasin poolrõõmsalt päeva üle ja õhtul oleks peaaegu uuesti pidanud tööle minema. Kuna ma aga olin poolsurnud või siis isegi rohkem, jäin hoopis koju ravima end. Kolmapäev oli vaba(great success) ja see kulus mul koristamisele. Nimelt sai mu tuba valmis aga kuna toa põrand oli kaunilt värviplekke ja kõike muud manti täis, siis hakkasin seda küürima. Köögilapiga(see 5 korda 5 cm, millega nõusid pestakse:D) Läks nii poolteist kuni mitu tundi. Aa enne veel tegin suures tuhinas köögi korda, mis nägi välja nagu sealt oleks jällegi orkaan üle käinud. Miskipärast on selliseid hommikuid päris tihti, kui kööki nähes jookseb ainult üks mõte peast läbi: What the hell happened here? Igatahes edasi liikudes neljapäevani. Sünnipäev. Hommikul kell 5.35 tuli esimene sõnum Eestist. Aiäth Kristi! Armas hommikune äratus:D Magasin siis veel natuke ja kell 8 tuli Maria, kes on mul lihtsalt kõige armsam siin. Et sa teaks, siis see oli kõige armsam kingitus ja mulle meeldis see vägaväga!:) Liikusin siis edasi kooli(mainiks, et terveks ei olnud ma veel saanud) kus olid jälle päris huvitavad tunnid. Oli siis tunnine paus, mil sain jällegi Mariaga korraks kokku ja ei suutnud ära otsusta kas lähen õhtusesse praktikasse või mitte. See kestis mul siis 1-st 9-ni. Kuna lektor ütles mulle, et ära tule haigena siis ma otsustasin nii kõva 5ks minutiks,et ma ei lähe, aga siis (kaalud nagu ma olen:P)väike kannapööre ja seadsin sammud salongi poole. Ja väga hea, et ikkagi ümber otsustasin, sest seal oli veel kõige parem. Nautisin täiel rinnal ja veendusin et olen täiesti õige ala valinud:) Igatahes õhtul siis eskorditi mind koju, kus ootas mind üllatus. Nimelt eestlased Maarja, Kadi, Lauri, Madis,Irina, Tabalukk e. Johannes:D, Elise ja muidugi Maria ning meie majanaaber Susannah korraldasid väikese üllatuspeo. Ühendatud vägedega olid nad armsa laua teinud ja pean mainima, et ma ei oodanud kohe kindlasti midagi taolist. Midagi nii Head ja Armast! Igatahes see oli päeva parim osa ja ma jäin igati rahule. Aitäh:) Magama sain siis kell 5 hommikul ja äratus oli kell 8 hommikul, mispeale ma paaniliselt pesema jooksin ja ennast võimalikult kiirelt valmis üritasin panna, sest kell 9 hakkasid tunnid. Nojah kiiruses ma eriti osav polnud, sest kui eesti tüübid ukse taha jõudsid, et kooli minna, olin mina alles edukalt märja peaga ja mitte just väga valmis teele asuma. Andsin siis endast parima ja vist ikka 15 enne 9't asusime kooli poole teele. Maria lucky bastard sai meil mitu tundi veel magusat und nautida:D Igatahes koolis venisid tunnid kuidagi eriti aeglaselt, kuna esiteks loeng oli põhimõtteliselt 10 klassi tasemel arvutitund ja ma tegin aasta köhimismaratoni, mis muidugi tundide lõppedes sobilikult möödus. Ajastuses mulle vist võrdväärset ei leidu:D Käisin ka üle pika aja poodides ja soetasin paar hilbukest. Nüüd istume Mariaga mõlemad kodus ja teeme kohe kakaod. Üle pika aja üks õhtu, kus lihtsalt puhkame ja ei lase nagu oravad rattal ringi:P Igatahes see viimane nädal on tervenisti(vaatamata nii minu kui ka Maria haigusele) vägaväga hea olnud ja üldse me praegu kõigega rahul ja naudime täiel rinnal elu. Nii palju siis praegu, Baih!

October 3, 2009

Another beautiful day

Pikka juttu täna ei tee, sest kes seda ikka väga viitsib lugeda:D Panen parem paar juhupilti, mis ükspäev Mariat oodates tegin Birminghami keskuses. Väike osa meie siinsest kodulinnast..













October 1, 2009

Happyhead


Käisin siis esimest päeva teisipäeval koolis. Toimus küll selline tutvustav osa, aga saime vähemalt aimu, mis see aasta ees ootab. Üldiselt on päris lihtne tunniplaan. Mul on ainult neljapäev selline poolhull. Kella 9-11 tunnid koolis ja siis kella 1'st 9'ni õhtul praktika salongis. Esimene selline pikk päev on siis sünnipäeval:D Aga ei saa kurta. Me Mariaga mõlemad juba pikemat aega tahtnud kooli. Muidu kaasõpilased olid kõik eriti sõbralikud ja ägedad. Kokku vist meie kursusel koos iluomadega 40, aga enamus ajast oleme pooleks jaotatud, kus siis meid a la 20 vist. Õpin siis sellist asja nagu Salon Business Managment (Hair). Põhimõtteliselt on see juuksurieriala kombineeritud koos ärijuhtimise jms-ga. Enamus meie kursuselt õpibki just seda viimast osa, mis tähendab et kõigil neil juba juuksurieriala omandatud. Neil pole siis erinevalt minust ja 6 teisest tüdrukust neljapäevast killerpäeva. Meie kursusel, kes õpivad ka juuksurieriala, ongi vist kõige rohkem tunde me koolis õpetavatest erialadest. Üldiselt on päevas paar tundi ja kolmpäev on üldse vaba, niiet mina olen igati rahul. Eks näis kas ma peale esimest neljapäeva õhtut sama rahul ja õnnelik olen:D Ahjaa, peale põhiainete võtsin siis lisaks ka Hispaania keele, mis hakkab kolmapäeviti 2-5 olema. Peale pikka ootamist saan siis minagi lõpuks seda õppima hakata:D Eks siis järgmine nädal, kui päris loengud pihta hakkavad, kirjutan lähemalt muljeid.
Enne kooli esmaspäeval käisin ka lõpuks oma NI numbri intervjuul ja tuleb välja, et ei peagi 6-8 nädalat ootama, vaid see numbrike peaks postiga järgmise nädala jooksul tulema, niiet USKUMATU aga saab ka lõpuks tööga olemas. Eriti tore, et töö juba mitu nädalat olemas, aga mingi tore väike number takitsab alustamast.
Aa ja täna saab veel üks me põhiprobleemidest lahendatud. NETT. Uskumatu, aga meile paigaldatakse täna nett. Okei me saame modemid ja asjad täna ja paar päeva läheb veel aktiveerimiseks, aga ikkagi. Me olime juba vaikselt lootust andmas ja valmis mõne internetikohviku või mäki kliendikaarti muretsema. Meie armas landloard oli nõus meid aitama ja võttis asja ikkagi enda nimele. Temal käis see 5 minutit kui meie sipelsime nagu viimased hädalised mitu nädalat, et keegi meiega nõus lepingut oleks sõlmima ilma massiivsete deposiidita. Lõpp hea kõik hea, I guess..ja landloardiga veel seoses. Otsustasid nad siiski oma mehega mulle vastu tulla ja täisremondi teha mu toas. Ehk siis tapeet kõik maha, seinad krohvida ja lagi ja ühesõnaga täismäng. Hetkel oli selline poolkooruv tapeet, mis oli üle värvitud:D Üldmuljel polnud viga, aga lähemalt vaadates..nojah, mitte just kõige kvaliteetsem viimistlus. Praegu on remont poolepeal ja loodetavasti reedel saab täiesti valmis ja laupäeval saan tagasi tuppa kolida. Hetkel peatun Maria võimsas master bedroomis, mis minu asjade tõttu mingisugust sõjalaagrit meenutab. Korista palju tahad ja paki neid asju kokku kasvõi miljonit erinvat moodi, ikkagi on mõne hullunud tädi buduaari mulje:D Igatahes pole väga viga, saame ilusti hakkama. Aa köök värviti ka eile miskipärast(NO IDEA WHY) kõige veidramat värvi. Selline kergelt türkiis sinine, mis on viimane värv mis me kööki sobib. Kaunis, ääretult kaunis. NOT. Eks elame üle või siis värmime lähiajal salaja üle:D Elame, näeme.
Täna siis veel on plaan ühe eesti tüdruku sünnipäevale minna ja algabki jälle meie nädalavahetus. Eks viimane selline, kus pole ei tööd ega kooli niiet tuleb viimast võtta. Eestlastest veel nii palju, et poleks arvanud, et neid siin nii palju. Nagu tõesti, peaaegu iga nurga peal mõni:D Enne tänast sünnipäeva pean veel ühe kirja Eesti empsile saatma ja koolis paari asja käima uurimas ja siis veel vaja majatarbeid ka koju osta. Pesupulber ootab juba nädal aega ostmist, varsti pole kelelgil meist enam midagi selga panna, aga mis teha. Oli väike majanduskriis:P Anyway niipalju siis praegu, postitan kohe kui tuba valmis, ka sellest ja ülejäänud majast/ümbrusest pilte. Niiet seniks take care ja baih!

September 26, 2009

Sweet reality



Aeg vist tõesti lendab. Täna siis täpselt kuu aega juba Inglismaal veetnud ja igati rahul. Paar n-ö mõõna (kogu jama pangakonto ja netiga) olnud, aga neid ei anna võrrelda kõige positiivsega. Mis siis vahepeal teinud. Eelmine nädalavahetus algas siis meil neljapäeval, kui toimus Gatecrasheri e. meie töökoha pidu, pidi olema uue ja vana töötajaskonna tutvumisõhtu vms. Hmm kujunes aga nii välja, et vana staffi oli ohtralt ja meie Marjuga siis ainsad kaks uut:D Not that we minded. Meie, kes pole siiani veel ühtegi korda seal tööl saanud käia, sest meil pole ikka seda toredat asja nimega National Insurance number. Mul see esmaspäev e. siis ülehomme intervjuu selle asjus ja loodetavasti saab seda protsessi kiirendada, et ei peaks a la 6 nädalat ootama, et lõpuks tööle asuda. Armas süsteem see. Igatahes manager lubas meid igati aidata ja ise ka nendega ühendust võtta kui ma esmaspäeval selgeks ei saa teha, kui üliülihädavajalik see numbrike on:D Anyway tagasi neljapäeva õhtu juurde. Käisime siis kokku vist 4 erinevas baaris ja meie kaastöötajad muidugi olid kõik eriti sõbralikud, enamus olid kas meie supervisorid või managerid, aga see selleks. Tähistasime siis päris korralikult nendega. Alustasime vist pool kümme ja lõpetasime pool seitse hommikul. Oh seda taevalikku tunnet kui ma lõpuks voodisse sain vajuda ja ülimagusat und väga kõva 3 TUNDI nautida. GREAT:D Järgmine päev siis asjatasime ringi ja õhtul tulid siis meie juurde 2 eesti tüdrukut Maarja ja Kadi, kes endale siis korterit otsima asusid. Pean neile au andma, nad olid üleval olnud vist juba 40 tundi ja nägid erinevalt meist vägagi elusad välja..See selleks, paar tundi pärast neid tuli ka veel üks minu tuttav Londonist paariks päevaks. Niiet reedel oli meil täismaja siin. Käisime jälle väljas, sain mõnusalt külma, sest olin enda arust SUPERWOMAN ja lasin tilladitalladi ilma jakita ringi väljas. No hommikul ärkasime siis jälle peale mingisugust 4 tundi und ja käisime linnaga tutvumas ja tegime korraliku turisti tiiru. Õhtul jõime niisama veini, mille me aasta mäkgaiveri kombel avasime. Nimelt kuna meil puudus avaja, siis tegime seda järgmiselt: kõigepealt kuumutasime noa gaasipliidi tule kohal ja torkasime seda korduvalt läbi veinikorgi, kuni see alla andis ja selle ilusti pudelisse sai suruda. Okei, tegelt tegi seda Elliot, sest meie ainus tehnika oli jõuga suruda, mis oli sama mõtekas kui loota, et siin ükski thankyou come again hindu sinuga juttu ei taha rääkida. Ma olinsiis juba päeval suht tõbine ja miskipärast vein seda vist võimendas, sest umbes 11 ajal õhtul tabas mind 50 aastase vanamehe suitsetaja köha ja toredad külma-kuuma hood. Kogulugu siis oli too õhtu minuga. Magasin vist kokku üle pika aja 12 tundi ja hommikul ärgaksin peksasaanu tundega:D Pühapäeva hommikule kohaselt lebotasime kõik ikka korralikult ja mingi hetk käisime jälle linnas. Aa vahepeal leidsid Kadi ja Maarja ka endale kodu. Sisse kolisid väga normaalsel kella ajal-vist 10 õhtul. Rändav. Igatahes esmaspäevaks oli siis elanike arv siin majas meil jälle 3 peale taandunud ja terve see nädal olemegi puhanud. Kuni eilseni ofkoors. Enne seda, neljapäeval siis, käisime ka Maarja ja Kadi uues kodus pannkooke söömas. Oeh, heaven! No sellist luksust pole me veel saanud endale lubada, aga nüüd mõtlesime et võtame ka ise end kokku ja hakkame vahepeal n-ö tava toite tegema. Koht, kus me vahepeal süüa ostsime, Tesco marketid. No seal kõik asjad ikka suhteliselt kallid, aga oh happy day. Avastasime paar päeva tagasi turu. Uskumatu mis hinnad. No Eestis ei saa ka sama raha eest nii palju. Ostsin näiteks 1 naela e. 18 krooni eest suure koti täie banaaane ja oma lemmikõunu, mis kokku kaalusid vist 4 kilo vms. Neid jagub nii kõva 2 nädalaks. Sama ajal, kui Tescos maksis 3 banaani juba 2 naela. Ja seal turu peal oli ofkoors meie lemmik juust ka kõigest 3 korda odavam. Meie ostsime seda rõõmsalt 36 krooni eest, turul see 14 krooni. No tere, kus me elanud oleme-ei tea:D igatahes elu muutus kohe 20% lillemaks peale seda avastust:D
Aga eile siis..Käisime jälle väljas. Oeh, jõudsime isegi normaalsel kellaajal vist koju. Alustasime siis oma tavapärase tiiruga, käisime ka ühes uues klubis nimega Sugar suite, kus pidi mingi eriti äge ja suur pidu olema. Uhm, fail:D seal oli vist heal juhul 10 inimest. Muusika oli see-eest väga hea, aga nii 20 minuti pärast sai villand ja läksime Risasse, kus me algul jalutasime sisse. Hops, ei saa kaardiga sissepääsu eest maksta. Läksime siis välja, et raha välja võtta, aga turva tuli meie juurde (mainiks, et tüübil oli selline salakaval nägu peas, nagu hakkaks meile kohe cracki ärima:D) ja ütles et hei kas tasuta ei taha sisse saada. Mõeldud tehtud:D Aga ka seal tuli siis mõte edasi liikuda, sest no rahva keskmine vanus oili kas 50 või 15:D take your pick. Siis tuli hoopis parem mõte oma koduklubi üle vaadata. Oleme seal küll päris mitu korda käinud, aga no alati kui see täiesti tühi. Läksime siis sinna, rääkisime turvadega, kurtsime veel oma NI numberi muret:D Liikusime siis sisse ja hops. Orientatsioon kadunud. Kui tühjana veel saad aru, kus mis saal on, siis no tol esimesel hetkel, kui sisse läksime oli küll niiet no näeme homme:D Anyway rahvast oli massiivselt, kuigi polnud täismaja. Umbes 2000 inimese ringis. Aga ikkagi tundus, et kuidagi way too many people. Võite vaadata kodulehte(www.gatecrasher.com/Birmingham), siis saate mingit aimu võibolla. Aga ega, et täiesti (või natukenegi)must aru saada, peab seda ise külastama:D anyway niipalju siis seekord. Igatahes üritan siis LÕPUKS lähipäevadel oma toast ja meie majast ka ülevaate koos piltidega anda. Seniks Baiih

September 17, 2009

Määd



Jällegi siis mitu päeva juba möödas. Panga kontost- fingers crossed et saame täna. Aga mis kõige suurem ja tähtsam uudis: ME SAIME LÕPUKS TÖÖD!:D Jei! Ja seda Gatecrasheris, mis siin üks suuremaid ja ägedamaid klubisid ja mis kõige parem- see meie kodust 1-2 minuti jalutuskäigu kaugusel. Lihtsalt perfect! Me oleme ülirahul, aind et meil selle tööle asumisega hetkel väike probleem. Nimelt pole meil sellist asja nagu National Insurance number ja hetkel ka mitte pangakontot. Õnneks üks manager sealt töölt ütles, et taotluse tõestusest(mis mulle saabus täna hommikul juba) ja pangakontost peaks piisama. Ja leidsime normaalse panga ka. Niiet loodetavasti see nv esimene tööpäev ka, me lihtalt ei viitsi enam passida. Nüüd kõik paberimajandus ka enam-vähem korras ja should be all good. Kool hakkab ka põhimõtteliselt alles 5. oktoober. Oma õpilas id saame me juba 28, kui toimub enrolling, aga kool hakkab alles nädal aega hiljem. Me majanaaber käib juba praegu koolis ja no 3 päeva nädalas toimub kool üldse. Kella 10-4 ja üks päev on poolik ka veel:D Niiet kooli peale väga ei kulugi aega, nagu me aru oleme saanud. Tal muidugi veits teine programm, niiet eks näis siis kui oma tunniplaanid saame.
Muidu käisime siis ükspäev korralikult väljas jälle. Meiega liitusid ka 3 eesti tüdrukud ja eriti hea õhtu oli. Käisime vist kokku 3 erinevas kohas ja oeh:D VÄGA MÄD. Ühesõnaga olime NATUKE purjus ka. Tantsisime Salsat(nagu WHAT?!) ja olime niisama natuke hullud ja kui koju jõudsime siis ma omas toredas olekus otsustasin niisama prügikasti voodi kõrval igaks juhuks võtta, aga kuna mul oli see prügi täis ja tol hetkel paremat mõtet ei tulnud, siis tühjendasin lihtsalt selle keset enda toa põrandat laiali:D GEENIUS. Hommikul, kui natuke ennast kogusin ja üles ärkasin, vaatasin enda tuba ja mõtlesin et mis aasta orkaan siit eile üle käis. Koristasin siis natuke ja vist 11 ajal, ajasin ka Maria üles, sest meil oli vaja postkontoris käia, mis siin eriti toredalt vara-12.30 suletakse. Venitasin siis end mingi imeläbi dušši alla ja ajasin ka Maria üles. Mainiks, et dušš ei aidanud kainenemisele no mitte üldse kaasa. Hakkasin siis juukseid föönitama ja suutsin endale fööniga vähemalt 10 korda pähe lüüa ja tekitasin endale ka vist kerge peapõrutuse seeläbi. Läksin siis oma juuste kuivatamisest tekitatud peavaluga alla ja saime Marjuga vist natuke enne 12 valmis. Kiired ja vihased nagu me too hommik olime:D Võtsin siis kaardi kätte ja üritasin üles leida kus see postkontor on ja mingi imeläbi ma isegi leidsin õige tee ja me jõudsime õigeks ajaks sinna. See oli lihtsalt kõige veidram hommik ja päev üldse. Niisama lasime mööda linna ringi nagu 2 viimast parmukest. Vähemalt ise tundisme end nii:D See oli siis eile, täna lähme Gatecrasheri staffi peole, mis tõotab sama või isegi hullem tulla. OEH. Igatahes eks ma siis järgmistest seiklustest postitan varsti jälle ja natuke pikemalt, seniks Baih!

September 13, 2009

Heaa





On siis juba pühapäev. Jälle aeg kuidagi eriti kiirelt lennanud. Anyway päris igapäevestest sündmustest ma oma haugimäluga kirjutada ei oska, aga igatahes midagi väga uut me vist teinud polegi. Üritanud kõigest selle paberimajandusega ükskord ja lõplikult ühele poole saada. No vahepeal ikka kasvas see täiesti üle pea. Läksime ühte panka, saadeti kooli paberi järgi..tõime paberi siis ja panka jõudes OH ÜLLATUST uus manager ja hoopis teist paberit vaja. Ja nii käis see päris mitu tundi. Meie panga ja kooli vahelt jooksmas. Lõpuks võtsime siis ühe põhjalikuma paberi ja läksime ühte esimestest pankadest, kus me käisime aga kus öeldi, et me ei saa teha ja näitasime saadud kirja. OH HAPPY DAY see siis sobis. LÕPUKS. Aind et sellel pangal oli mingi eriti tobe süsteem, et peame paberid täitma ja siis need posti panema (jah, täitma paberid pangas ja postitama panka, sest otse neile ju neid anda ei saa. Loogika meistrivõistlused ) Igatahes mõtlesime, et mis seal siis ikka. Saab vähemalt algust tehtud selle avamisega. Nüüd lähipäevadel peakski tulema veel mingid paberid, millega peame panka minema ja mille alusel nad siis avavad. Põhimõtteliselt on neil seda aega meie background checkiks vaja vms. Fingers crossed, äkkiäkki järgmise nädala lõpuks siis saame pangakonto ja saame LÕPUKS ka endale neti siia majja.
Nii peale paberimajanduse helistas ükspäev Mariale( vist oli kolmapäev, mil oli ka meie kauoodatud recuritment evening e. töövestluse taoline asi) meie kallis landloard, et hops üks mees tuleb tuba vaatama. Maria sai siis poolunise peaga aru, et see ongi seesama, kes see pühapäev sisse kolib. Küsis siis landloardilt, et kes ta on ja nii, mispeale viimane vastas, et ta on 55 aastane mees:D NO TERE TORE: Olin siis just vannituppa teel, kui kuulen, et Maria karjub omaette toas täiest kõrist ja vihaselt. Tsensuuri mõttes ei hakka ta suurepäraseid ja viisakaid tsitaate siin kordama:D Küsisin siis et mis lahti, Maria seletas ära, et mis toimub. Sain ka siis mina vihaseks, et mida kuradit. Lambist panevad 55 aastase mehe meie juurde elama. Peale 5 minutilist närvitsemist ja vandumist helises taevalik uksekell ja hops ukse taga olid landloardi mees koos 55 aastase lühikese seinaga( sein- araabia jmt maa kaunis kodanik). GREAT. Tüüp jalutas siis kohe alla korrusele kolmandasse tuppa ja ma kutsusin landloardi Maria tuppa mekka rääkime. Seletasime siis talle poolvihaselt, et nii ei saa. Et me ei ole iial nõus sellisega koos elama, mispeale tüüp vastas, et pole hullu..ta võib temaga koos siia jääda ja et ta usaldab teda. Tol hetkel me lihtsalt vaatasime lolli näoga mõlemad talle otsa, et oot misasja!? Järjest paremaks kiskus see lugu. Igatahes peale väikest vaikust seletas siis tüüp, et aaa ei see mees ei jää siia elama, vaid ta on Värvija, kes pühapäeval sissekoliva üürniku soovil toa teist värvi värvib:D DINGDONG. Olime siis kahekesi Mariaga suurest kergendusest ja naerust kõveras ja lämbumas selle tüübi ees, kes ei saanud midagi aru. Seletasime siis talle, kuidas ta naisest aru olime saanud ja rahunesime lõpuks maha. GREAT SUCCESS; me ei peagi 55 aastase tšurkaga koos hakkama elama!:D Tegelt tuleb vist hoopis üks tüdruk, kes on kas a) prantslane ( me pidasime juba eile oma segaseid plaane, kuidas talle oma vigase prantsuskeelega kaela karata:D) või siis b) brititšikk, kes siin kuskil ülikoolis õppima hakkab. Pärast hommikust šokiteraapiat läksime siis linna, kus asjaajamise peale läks enamus ajast. Sain ka endale uue telefoni, sest mu tore vana telefon ei võtnud ühtegi teist SIMi omaks peale Tele 2 oma. No toretore. Igatahes nüüd mul siis 2 telefoni. Vana eesti number ka töös ja uus UK nr on : 00447504314465.
EDIT: Kuna kirjutasin blogi alguse enne tänast, siis tuleb välja, et ei kolinud ei prantsuse ega briti tsikk. Hoopis üks tüdruk, kes tegelikult on pärit Keeniast, aga elas Londonis vahepeal ja nüüd kolis Birminghami. Õpib meiega samas ülikoolis ja minuga peaaegu sama ala. Eriti sõbralik ja tore on! Meile Mariaga mõlemale meeldib:D Käisime siis eile ESIMEST korda siin Birmis korralikult ka väljas. Olime õhtul kodus ja niisama rääkisime, kuulasime muusikat and stuff. Mingi 10-11 ajal vist liikusime klubisse nimega RISA. Väljast tundub see pooleväiksem, kui see tegelikult on:D Klubis siis allkorrusel üks suur saal ja üleval 3 väiksemat ja siis veel sellised lounge alad. Muusika oli väga hea ja tantsida sai niiet jalad meil kõigil pärast valutasid ja koju kõndides neid ikka nii naljalt ei tundnud:D Inimesi oli päris massiivselt. Klubis siis allkorrusel üks suur saal ja üleval 3 väiksemat ja siis veel sellised lounge alad.
Siin praegu ka üks asi nimega Artsfest ja siis selle raames toimuvad üle Birmi erinevad üritused ja igast laadad ja asjad. Päris häid lauljaid ja bände on siin. Igati mõnus ja rahvamassid. Ou gaad, lihtsalt uskumatu mis rahvas koguaeg liigub. Üks kaubanduskeskus mille kaudu me linna käime(kõlab veidralt, ma tean:D) oli PAKSULT rahvast täis ja selle läbimiseks a la 100 meetri skulus vist 10 minutit aega sest kõik liikusid erinevalt politsei soovitusele nii kuidas jumal juhatas, mitte kahes kolonnis. Igatahes hullult palju toimub korraga, ei jõua jälgida üldse:D Käisimegi siis eile e. laupäeval päeval ka natuke sel festivalil. Uudistasime ringi. Täna tulime ka, aga tegelt rohkem netti. Mäkki jälle:D Sest kodus meil endiselt pole. Tuleb välja, et kuna me nii vähe Inglismaal olnud, ei piisa ainult pangakontost ja on vaja 100 poundi suurust deposiiti. GREAT. Üks suur jama selle paberimajanduse ja asjade paigaldamisega koguaeg. Oeh, mis siis veel. aa üks päev, kui Mariaga jalutasime linnas, lendas üks naine me juurde, et kas me tasuta asju ei taha: et tulge 15 minuti pärast Victoria väljakule. Läksime siis kohale ja saime kinkekotid igasuguse kosmeetika ja stuffiga. Väärtus oli vist 150 poundi:D Vastutasuks n-ö pidime paaril pildil rõõmsa näo tegema:D Lähevad need pildid siis ühte ajakirja nimega GLAMOUR mis põhimõtteliselt nagu Cosmopolitan. Ja hetkel vist väga muudki ei oskagi kirjutada. KOguaeg juhtub midagi ja kõike nii palju, et minusuguse haugimäluga inimesel ununeb kõik eriti kiirelt ju ära:D Eks ma üritan edaspidi üles kohe kirjutada, siis parem lugeda ka. Aga selle poolsegase jutuga ma siis praegu lõpetan. Panen paar pilti ka meie uuest majanaabrist ja meist. Olge tublid, baih!

September 4, 2009

Sekeldused

Oleme siis Birminghamis rohkem kui nädala olnud. Oma kodus aga 4 päeva. Teisipäeval kolisime siis sisse. Kõik oli hästi, kui väja arvata, et meil polnud mitte ühtegi asja siin:D Nt tekid, padjad, pann, taldrikud, käterätid jne. Ühesõnaga olid puudu tarbeesemed. Kui landloard meid majja sisse juhatas, võtmed kätte andis ja ise ära läks, uudistasime veel natuke hoolikamalt ringi ja avastasime, et eelmised üürnikud puhtusest eriti suurt lugu ei pidanud. Landloard oli veel nendega kokku leppinud, et nad kõik enne meie tulekut n-ö läikima lööks, aga no see oli viimane asi mida nad teinud olid. Igal pool oli ikka päris must. Seinad, põrandad, vannituba, köök, laed ja AKNAD. Nagu tõsiselt hea, et neist läbi nägi:D Igatahes läksimegi siis linnatiirule puhastusvahendite ja esmaste asjade järele. Kõigepealt käisime ühes kohas nimega poundland, kus siis nagu nimestki järeldada võib, on abosluutselt kõik asjad 1 pound. Toretore. Ostsime siis sealt igast staffi kokku ja ründasime Primarki koduosakonda, kus mõlemad müüjad, kes meid Mariaga teenindasid, aind naersid. Meil oli ju kõigest mõlemal käed ja üks suuursuur ostukorv asju täis. Põhimõtteliselt ei näinud me ise nende asjade tagant väljagi:D Saime siis kõik kottidesse ära pressitud ja mõlemal oli vist poest väljudes kokku 5 kotti. Mul oli kummasgi käes 2 suurt plus veel üks suur kott patjadega kaenla all. Saime siis oma 50 meetrit kõndida, kui hops Marial läks ühel kotil sang puruks. Kuna mul üks kott oli küll raske aga veits tühjem, siis pressisin oma asjad kahest kotist ühte ja andsin ühe oma terve talle. Bad idea. Kõndisime siis seekord kõva 10 meetrit ja hops mul läks seesama "terve" kott katki:D Võtsin siis kaenla alla sellegi koti ja kõndisime edasi. Järjekordne hämmastav 20 meetrine teekond ja kaks kotti katki jälle. Primarki paberkottide kvaliteet on arusaadavalt PARIM. Too hetk me lihtsalt panime asjad maha ja mõtlesime mis teha, et kuidagi ja ühes kõigi asjadega koju jõuda. Aga kuna midagi paremat pähe ei tulnud, siis lihtsalt istusime seal oma 10 segipaisatud ja katkise koti keskel ja naersime. Keset tänavat mõlemad kõveras, inimesed kes mööda läksid hakkasid ka naerma, mis ainult võimendas meie reaktsiooni. Peale 10 minutilist naeruteraapiat võtsime siis end lõpuks kokku, pressisime asjad oma katkistesse kottidesse, võtsime kõik mingit imepidi kätte ja kaenla alla ja hakkasime ikkagi kodu poole astuma. Umbes 5-8 peatusega ja valust punaste kätega jõudsime mingil imeväel kohale. Olgugi, et me sellest aasta tassimisest olime täiesti läbi omadega, ootas meid veel kõige raskem osa-koristamine. Oh joy. Sõime ja puhkasime siis natuke ja hakkasime vist 5-6 ajal pihta. Lõptasime 11 ajal. Akende pesuks läks mul kokku vist 2 ja pool tundi. Tõsiselt, neid aknaid polnud vist keegi peale nende paigaldamist pesnud e. siis kõva 3-4 aastat. Igatahes hakkama me lõpuks saime ja tulemus oli igati vaeva ja aega väärt. Mõlemad saime endale hubased ja PUHTAD! toad. Great success! Vajusime siis mõelmad too õhtu voodisse ja järgmine päev e. siis kolmapäeval otsustasime linna minna, et paari asja korda ajada. Tahtsime paigaldada neti ja avada pangakonto, millest aga kumbki eriti lihtsaks ei osutunud. Käisime siis pangas kõigepealt, kus teller ütles mulle, et meil vaja uue UK aadressiga dokumenti, Ütlesin siis talle, et meil ainult üürileping hetkel, mis peale ta küsis, et kas mul juhilube pole. Ma ei saa aru mis loogikaga ta arvas, et kui ma ütlesin, et ma Eesti kodanik ja kolisin siis nädal aega tagasi, et mul Inglismaa juhiload saavad olla?! Ja kusjuures kõigis pankades küsiti mult seda ja seda PÄRAST, kui ma olin öelnud, et ma siia alles kolisin. Hmm. No tuli siis välja veel üks võimalus, nimelt et me küsiks koolist tõendi uue aadressiga, et me seal sellest sügisest käima hakkame. Läksime siis kooli juurde, küsisime, et meil sellist paberit vaja, mispeale üks tädi sealt meile ütles, et seda tõendit ei saa me enne 28'ndat kui me seal alustame. Jällegi TORETORE. Läksime siis tagasi panka, ütlesime, et ei saa seda paberikest, mispeale teller ütles et on ka võimalus, et meile saadetaks arve koju. Telefoni, gaasi elektri vms. Läksime siis telefonifirmasse, kust öeldi et me ei sa ei netti ega telefoni paigalda ennem, kui meil pole pangakontot! On aind võimalus, et maksame tagatisraha 100 poundi, mida meil aga tol hetkel polnud nagu hästi kuskilt võtta enam. Tulime siis koju peale pikka seiklemist ja mõtlesime, et ilmselt niipea ei saa me siis kumbagi. Hommikul aga tuli mõte ikkagi helistada meie elektri ja gaasi firmale. Ainus mure oli, et meil polnud õrna aimugi, mis firma see võiks olla ja veel vähem mis selle number on. Meie landloard ka ei suvatsenud too hommik telefonile vastata, mispeale ma võtsin kätte telefoniraamatu ja helistasin paar suuremat gaasifirmat läb. Kuna ükski neist ei olnud ikkagi see, kes meile teenuseid osutas, helistasin lõpuks infoliinile ja küsisin, et kust ma selle teada võiks saada. Tuli välja, et on üks number(nagu eriti hea leiutis), kuhu helistad ja ütled oma postiindeksi ja aadressi ning nad otsivad su firma ülesse. See oli automaatvastaja/arvutisüsteem siis. Igatahes saime lõpuks teada, helistasime sinna ja uurisime, et kuna oleks meile esimene arve võimalik saata. Ja TORETORE, alles 3 kuu pärast. GREAT! Ja siis ma seletasin, et meil oleks mingit arvet või tõendit me siin elamise kohta varem vaja, mispeale tüüp ütles, et nad saadavad meile kinnituse, et nimed arvel on muudetud. Helistasin siis kohe panka, et uurida kas sellest tõendist piisaks, mispeale teller MADE MY DAY! ja ütles, et koos üürilepinguga piisab küll. Nüüd ootamegi siin seda paberit nagu taevaõnnistust, sest lähipäevil nad lubasid saata nii selle kui ka pangast vajalikud dokumedid, mis ma ära pean täitma ja siis nendega kontot minema avama. Peale seda e. siis LOODETAVASTI järgmine nädal peaksime ka saama lõpuks siia neti. Hetkel kasutame me lähedaloleva mäki wifi võimalusi vahest, et vajalik ja mitte nii vajalik netis ära ajada:D Niipalju siis meie sekeldustest uue kodu algusega ja asjaajamistega. Täna tuleb lõpuks ometi üks kergem ja vähem igasugust paberimajandust täis päev ja saame rahulikult võtta ja tööd otsida. Nii palju siis praegu, Baibaih!

August 31, 2009

BIRMINGHAM



Oleme siis juba 4 päeva siin veetnud ja väga rahul nii linna kui inimestega. Apu aktsendiga "thank you come again" tüüpe on natuke liiga palju, aga no me juba enam-vähem ära harjunud. Ühistranspordiga oleme ka peaaegu sina peale saanud:D Seikleme natuke vähem. Põhiliselt oleme iga päev hotelli läheduses ja siin piirkonnas jalutanud, uudistanud ja kodu otsinud. Siin selline suurem püha, Bank Holiday ja siis keegi ei vaevu eriti kõnedele vastama. Aga täna ikka võtsime suuremalt käsile ja helistasime kõik sobilikud kohad läbi. Leidsime ühe, mis on kesklinnas põhimõtteliselt ja ülikoolile ka vägaväga lähedal. Täna sõlmisime lepingu ja homme kolime sisse. JEI! EI peagi pargi pingi alla kolima:D Igatahes maja ise kolmel tasandil. Igal tasandil erinev magamistuba. Mina olen kõige kõrgemal ja Marju keskmisel. Tema tasandil on ka vannituba, mis siis põhimõtteliselt kahe toa peale. Alumisel toal on kõrval veel üks vannituba ja Maria ja alumise tasandi vahel tegelt veel üks tasand kus köök:D Segane jutt, eks teen kunagi pildid ja siis on veits arusaadavam see. Igatahes väga avarad ja armsad toad. Olete külla oodatud, ühte tuppa mahutame vabalt 3 inimest ära!:D Ootame mõlemad Mariaga juba, et saaks sisse kolida. See hotellielu pole just eriti armas, kuigi hommikusöök on erinevalt meie muudele söögikordadele tervislik ja toitev:D Anyway ma kirjutan veel homme või mõni päev, kui natuke loomingulisem ja erksam tunne. Neti peaks lähiajal ka uude koju saama, niiet all good:)Baih!

August 28, 2009

LONDON

26. august
Auto-Laeva-lennuki sõit vaevaliselt, aga edukalt läbi elatud jõudsime Londonisse. Sealt üritasime hotelli minna, aga kuna me olime poolsurnud ja liiga laisad et mingit odavat transpordi vahedit otsida, otsustasime takso kasuks. Jõudsime kohale ja toretore-tuba teisel korrusel kuhu viis aasta pikim trepp(vähemalt meile tundus ta nii kõigi oma 7 kotiga) Pakkisime siis asjad lahti (ehk siis viskasime mööda tuba enamus laiali) ja suundusime Kesklinna poole. Mis osutus nii kõigest 10 korda raskemaks, kui me arvasime. Esiteks juhatas hotelli admin meid olematusse bussi peatusesse olematu liini peale(mainiks ka, et ta inglise keel oli toredalt vene aktsendine ja mitte just kõige paremini arusaadav). Jalutasime siis lihtsalt esimese bussipeatuseni, kus üritasime 3 inimeselt abi küsida. FAIL:D Kaks ei saanud inglise keelest aru ja kolmas polnud kohalik. Õnneks tuli siis üks tüüp kes teadis mis bussiga me metroo peatusesse jõuaks, et keskusesse jõuda. Aga täpselt see liin (just our luck!) ei tulnud, ega tulnud, ega tulnud ega tulnud. Kõik teised liinid käisid a la 5-10 minuti tagant aga meie õnnistatud buss saabus tunni aja pärast. Ja muidugi läksime me enne viimast peatust maha, sest mõtlemine polnud tol hetkel meie tugevaim ala. Küsisime siis jälle ühe tüübi käest abi ja ta juhatas meid õnneks õige bussi peale, millega saime siis sinna metroopeatusesse. Piletit ostes küsis kassapidaja mu käest, et kui vana Maria on. Marju ütles, et 19 ja siis tüüp pani vastu, et Ooh I thought you were 14. Maria nägu oli lihtsalt the most priceless thing ever:D Aga see selleks. Läksime siis õige metroo peale ja jõudsime mingi 40 minutilise sõidu peale õigesse peatuses. Linnas käisime niisama mööda oxford streeti ja tegime paar poetiiru. Suutsin ikkagi paari asja peale raha raisata, aga kuna enamus poode hakkas juba sulgema, siis mõtlesime, et homme tagasi. Jalutasime siis veel niisama ja mõtlesime, et võiks vahelduseks midagi süüa ja kuna peale 20 minutilist seiklemist ei tulnud midagi peale võimsa mäki vastu, siis maanudsimegi sinna. Peale seda jalutasime natuke veel ja hakkasime tagasi hotelli poole juba seiklema.Peale metrood saime isgei õige bussi peale(tegelikult tänu ühele abivalmile bussijuhile, kellelt me küsisime ja ta pärast meie juures veel seisma jäi ja ikka üle küsis, et me õige bussi peale saaks), aga otsustasime alateadvuses oma hotellist mööda sõita ja tunnise ringi teha, et siis uue ringiga tagasi sõita( jällegi kui teine bussijuht seal peatus kus ta alustas, siis ta küsis et kus meil vaja minna oli. Andsin talle aadressi ja ta ütles et ta peataba me hotelli ees. Thank god for helpful people). Londoni aja järgi jõudsime vist hotelli ühe ajal. Aga arvestades et Eestis oli kell pool kolm ja me olime paaritunnise unega juba 36 tundi üleval olnud, võite ette kujutada kui surnud me olime. Asjad lendasid seljast ja meie maandusime suure hooga voodisse. HEAVEN:D
27. august
Hommikul mina ärkasin siis pool ,kümme, käisin pesemas ja asjatasin niisama ringi. 10 ajal ärkas Maria ka ja panime siis aeglaselt end valmis ja sõime oma mästerhommikusööki (minul koosnes see 4 kommist, tervislik toitumine siiski kõige tähtsam:D) Igatahes sõitsime siis poolteist tundi jälle keskusesse bussi, siis doubledeckeriga ja metrooga. Mõtlesime minna vaatamisväärsusi vaatama peal väikes oxford streeti tiiru, aga kuna me olime kella 7ks täiesti läbi, siis käisime hoopis starbucksis ja liikusime kodu poole jälle. Enne viimase bussi peale minekut oli mul paaritunnine seiklus ja linnatuur aga sellest võite juba minult endalt lähemalt küsida;D Igatahes peale seda kui lõpuks koju jõudsin, olin ma jällegi eriti läbi ja vajusin mõnusalt voodisse teadmisega, et hommikul ootab ees jällegi massiivne pakkimine.
28.august
Hommik! Praegu siis pool üheksa ja me kogume jõudu suureks seiklemiseks, et jõuda rongijaama siit hotellist. Sain IMEVÄEL pakkimisega hakkama 40 minutiga(tavalise 5-8 tunni asemel, Great Success!:D)
EDIT: Jõudsime siis peale pikkapikkapikka (ikka väga pikka) transpordiga seiklemist erinevatel viisidel Birminghami. Rongidega on siin hetkel hull jama. Me pidime ümber istuma ja 2 tunni asemel sõitsime vist kokku natuke üle 4 tunni. Olime linna jõudes eriti väsinud ja peatus oli täpselt ühes massiivseimas kaubanduskeskuses Bullring. Me muidugi olime täiesti läbi, aga panime juba silma peale, mis poodides vaja homme käia:D Igatahes juhatati meid bussi peale, mis tiirutas tegelt kesklinnas aind ja bussjuhist ei olnud ka abi, kuna viimane vaatas mulle poolpaanikas näoga otsa kui talt infot ja abi küsisin, Nimelt hakkas tüüp seletama et ta on väikesest külast pärit ja ei tunne linna. Nagu WHAT. Ega bussijuhtidel ikka pole vaja linna tunda..Random. Igatahes läksime siis ikkagi tolle bussi peale, kus üks tšikk küsis meilt, et kuhu me minna tahame, ütlesin siis talle aadressi ja ta ütles, et ilmselt oleks meil kõige kergem taksoga minna. Et siis pärast rahulikult uurida, et mis liinid sealt hotellist keskusesse käivad and stuff. Jutustasin päris pikalt takka ja sain päris palju kasulikku infot. Igatahes ta tuli meiega kuni taksoni ja veendus, et me ikka kohale jõuaks. Lovely:) Meil tänu väga abivalmitele ja soojadele inimestele siin ikka elu palju kergemaks tehtud. Hotellis oli jällegi väga sõbralik adminn, vedas me kohrvid ise tuppa ja andis mitumitu kasulikku flaierit ja staffi. Siinne hotell on Londoni omaga võrreldes ikka super. Meil on 2 tuba, kummasgi oma telekas ja veel vannituba koos vanniga. Oleme väga rahul:) Linn on täpselt selline ja paremgi, kui ootasime. Mõnus kodune ja samas piisavalt suur. Perfect:)