Pealkirja seletuseks siis ärkasin natuke aega tagasi oma ühest sürrimast unenäost, mis mingil imelikul moel motiveeris mind blogi kirjutama. Igatahes une peamine sündmus oli, et ma olin mingi veider leiutaja..mu esimene leiutis? Ei midagi muud kui kalakujuline paberitükk, mis selle puutumisel muutus lõheeineks. Ehtsa lõhna ja maitsega. Random? Indeedyo. Peale selle läksin mingi eriti kosu autoga Eestisse, kus oli paks lumi ja lumi sadas autosse sisse. Kuna ilmselgelt isegi mu aju jaoks kiskus see unenägu liiga veidraks, ärkasin ma lõpuks üles. Tõsiselt, mu aju on omaette ooper.
Igatahes kui nüüd sellest rändavast teemast kõrvale põigata, siis mis vahpeal ka toimunud..No peale jõule tuli see kaua oodetud ja kardetud tagasilend Birmi. Teades, et ees on öö otsa passimist Norra lennujaamas ja eelmisel ööl oli kõva paar tundi und, mis teeb Katre enne pikka reisi? Jätab veel ühe öö vahele. Kell 8 hommikul bussi peale koos Krissuga, päev Tartus ja ostsin veel viimaseid asju. Muidugi ei puudunud ka kerged alkohoolsed karastusjoogid, et teel Tallinna lõbusam olla oleks. Noh jah, tekitas see aind veel sürrima oleku. Selline olek, kus sa tead, et sa eksisteerid aga samas aju ei tööta ja ei saa aru, mis jõud küll keha ringi veab. Sellega kaasnesid väga rändavad vestlused ja peaks vist Tartu linna käest andeks paluma, et me Krissuga seda niivõrd molestisime. Seega andeksi! Igatahes Tallinnas saatis Krissu mind lennukipeale ära, tegin viimased ümberkorraldused kohvritega, sest ülekilosid oli korralikult ja asusin turvakontrolli, kus muidugi võeti mult pooled asjad ära. Kaasaarvatud sült, no raisk. Ükskõik mida oleks võinud ära võtta, aga mitte vanaema tehtud sülti! Sain nii vihaseks selle tüübi peale, kes mulle aind näkku irvitas, et hakkasin karjuma ta peale, et kas ma teen merevaigust ja süldist lennuki peale pommi viimati? Kui kahtlaselt palju töötajaid hakkas mu ümber kogunema, otsustasin jalga lasta sealt kontrollist enne kui lennujaama ukse taha mind saadetakse. Muidugi elasin oma frustratsiooni välja telefoni peal ehk siis helistasin paarile inimesel ja muidugi sai mul aku tühjaks ja tollele telefonile mul laadjat polnud ja teine telefon oli räme rebel ja üldse töötas nii nagu jumal juhatas. Ehk siis viis sekundit normaalne ja järgmine minut ilmusid kordamööda sõnumid Paigalda Sim Kaart või Paigalda uus elu. Okei seda viimast ei olnud, aga samahästi oleks võinud olla. Aga see selleks.
Lend Norra möödus rahulikult, olgugi et lennuk rappus vist vahest. Ma olin täiesti pass out ja ärkasin maandumise põrke peale. Awesome. Merle vanemad, kes minuga sama lennuki peal olid, kiirustasid ühenduslennu peale ja mina jäin lennujaama passima. Oh seda rõõmu, kõige igavam ja väiksem lennujaam, et ikka võimalikult vähe tegevust oleks. Just my luck. Kui lõpuks ühe kohvikulaadsesse kohta jõudsin, pandi see muidugi kinni. Of course. Egas midagi, läpakal aku mul pepus ja töötab aind juhtmega, seega tõmbasin rahulikult ühe laua ja tooli seinaäärde ja torkasin läpsi juthme seina, et kuidagigi need tunnid seal mööda saata. Kell 9 maandus lennuk Norra ja hommikul kell 7 väljus Inglismaa oma. Greaaaat. Kui keegi oleks mu kohvrid ära varastanud, siis ma oleks neile ilmselt lolli näoga järele vaadanud ja lõpuks magama läinud. Ma pole veel kunagi sellises olekus olnud. Seda ei anna lihtsalt millegagi võrrelda. Sleep deprivation- not recommended. Aga üle ma ta elasin ja sain lõpuks lennuki peale, kus magasin jällegi terve lennuaja. Rongi pidin Birmi jälle 2 tundi ootama, millele järgnes 2 tundi väga ebamugavat asendit. Algul vaatasin, et oh terve rong tühi ja saan ilusti jalad toolile visata ja hea unega selle sõidu mööda saata aga kus sa sellega, igas kolkas tuli inimesi jälle juurde ja lõpuks istusin ma mingi suure tädi kõrval, kellel oli juttu rohkem kui miljoni eest. Ma muidugi jäin 5 minutiga magama niiet mis ta rääkis, ega ma väga ei tea :D
Anyway väga pikaks kiskus see reisijutt aga samas oli ka kuradi pikk reis. Igatahes moving on, siia tulles oli Ally vastas ja minu tuba oli mõnusalt soe, kus sain LÕPUKS OMETI suures ja soojas ja pehmes voodis paar tundi magada. Now that's what I call heaven. Selle ajaga oli mulle võimas õhtusöök valmistatud koos mitme pudeli veiniga, peale mida uuesti magama pöörasin. Tänulikkuse etalon, that's me. Järgmine päev oli siis suursündmus ees ootamas ehk aastavahetus.
Tuli siis üks tüüp nimega Chris Londonist ja peale koduseid jooke, läksime Pitcher and Pianosse ilutulestikku vaatama koos paari rummikoksiga, kus Regge ja Tõnu tööl olid ning peale seda Gate'i, kus Merle ka too õhtu tööl oli. Pidu oli väga hea aga mind painas veel endiselt jet leg ja vist juba 3 ajal suundusime koju. Peale seda möödusid päeva kiirelt ja oligi juba aeg Merle ära saata Taanimaale. See õhtu ja öö kujunesid üheks väga heaks comboks. Tegime joogid Merle pool, suundusime Gate'i , sealt edasi Merle poole, kus ka Tõnu ja Regge meiega peale tööd liitusid. Üks väga rändav öö oli see.
Crazyass dancemoves oleks põhiline kirjeldus.
Mängisin ka kaamerameest ja oi kui nalajaks oli järgmine päev neid videosid järjest läbi lapata. Meelelahutus missugune!
Ja tuligi kaua kardetud ärasaatmine. Õhtu oli päris hull, aga hakkame me saime ja Merle sai ka ilusti bussi peale.. Eks nüüd pole midagi, kui ryanairi kodulehele ja tuleb odavad piletid välja tsekata! Ja ryanairist rääkides tegin ma Krissule ja ka endale ( ei saa ju siis ennast unustada :D) väikese jõulukingi. Nimelt ostsin piletid nädalaks meile Hispaaniasse, et Merka ja tema sünipäeva tähistada. Excited? Indeedy times million! Kohekindlasti kevade tippsündmus. Märtsi lõppu oodates ma ka lõpetan praeguseks. Olge mõnusad !
