Heaa

On siis juba pühapäev. Jälle aeg kuidagi eriti kiirelt lennanud. Anyway päris igapäevestest sündmustest ma oma haugimäluga kirjutada ei oska, aga igatahes midagi väga uut me vist teinud polegi. Üritanud kõigest selle paberimajandusega ükskord ja lõplikult ühele poole saada. No vahepeal ikka kasvas see täiesti üle pea. Läksime ühte panka, saadeti kooli paberi järgi..tõime paberi siis ja panka jõudes OH ÜLLATUST uus manager ja hoopis teist paberit vaja. Ja nii käis see päris mitu tundi. Meie panga ja kooli vahelt jooksmas. Lõpuks võtsime siis ühe põhjalikuma paberi ja läksime ühte esimestest pankadest, kus me käisime aga kus öeldi, et me ei saa teha ja näitasime saadud kirja. OH HAPPY DAY see siis sobis. LÕPUKS. Aind et sellel pangal oli mingi eriti tobe süsteem, et peame paberid täitma ja siis need posti panema (jah, täitma paberid pangas ja postitama panka, sest otse neile ju neid anda ei saa. Loogika meistrivõistlused ) Igatahes mõtlesime, et mis seal siis ikka. Saab vähemalt algust tehtud selle avamisega. Nüüd lähipäevadel peakski tulema veel mingid paberid, millega peame panka minema ja mille alusel nad siis avavad. Põhimõtteliselt on neil seda aega meie background checkiks vaja vms. Fingers crossed, äkkiäkki järgmise nädala lõpuks siis saame pangakonto ja saame LÕPUKS ka endale neti siia majja.
Nii peale paberimajanduse helistas ükspäev Mariale( vist oli kolmapäev, mil oli ka meie kauoodatud recuritment evening e. töövestluse taoline asi) meie kallis landloard, et hops üks mees tuleb tuba vaatama. Maria sai siis poolunise peaga aru, et see ongi seesama, kes see pühapäev sisse kolib. Küsis siis landloardilt, et kes ta on ja nii, mispeale viimane vastas, et ta on 55 aastane mees:D NO TERE TORE: Olin siis just vannituppa teel, kui kuulen, et Maria karjub omaette toas täiest kõrist ja vihaselt. Tsensuuri mõttes ei hakka ta suurepäraseid ja viisakaid tsitaate siin kordama:D Küsisin siis et mis lahti, Maria seletas ära, et mis toimub. Sain ka siis mina vihaseks, et mida kuradit. Lambist panevad 55 aastase mehe meie juurde elama. Peale 5 minutilist närvitsemist ja vandumist helises taevalik uksekell ja hops ukse taga olid landloardi mees koos 55 aastase lühikese seinaga( sein- araabia jmt maa kaunis kodanik). GREAT. Tüüp jalutas siis kohe alla korrusele kolmandasse tuppa ja ma kutsusin landloardi Maria tuppa mekka rääkime. Seletasime siis talle poolvihaselt, et nii ei saa. Et me ei ole iial nõus sellisega koos elama, mispeale tüüp vastas, et pole hullu..ta võib temaga koos siia jääda ja et ta usaldab teda. Tol hetkel me lihtsalt vaatasime lolli näoga mõlemad talle otsa, et oot misasja!? Järjest paremaks kiskus see lugu. Igatahes peale väikest vaikust seletas siis tüüp, et aaa ei see mees ei jää siia elama, vaid ta on Värvija, kes pühapäeval sissekoliva üürniku soovil toa teist värvi värvib:D DINGDONG. Olime siis kahekesi Mariaga suurest kergendusest ja naerust kõveras ja lämbumas selle tüübi ees, kes ei saanud midagi aru. Seletasime siis talle, kuidas ta naisest aru olime saanud ja rahunesime lõpuks maha. GREAT SUCCESS; me ei peagi 55 aastase tšurkaga koos hakkama elama!:D Tegelt tuleb vist hoopis üks tüdruk, kes on kas a) prantslane ( me pidasime juba eile oma segaseid plaane, kuidas talle oma vigase prantsuskeelega kaela karata:D) või siis b) brititšikk, kes siin kuskil ülikoolis õppima hakkab. Pärast hommikust šokiteraapiat läksime siis linna, kus asjaajamise peale läks enamus ajast. Sain ka endale uue telefoni, sest mu tore vana telefon ei võtnud ühtegi teist SIMi omaks peale Tele 2 oma. No toretore. Igatahes nüüd mul siis 2 telefoni. Vana eesti number ka töös ja uus UK nr on : 00447504314465.
EDIT: Kuna kirjutasin blogi alguse enne tänast, siis tuleb välja, et ei kolinud ei prantsuse ega briti tsikk. Hoopis üks tüdruk, kes tegelikult on pärit Keeniast, aga elas Londonis vahepeal ja nüüd kolis Birminghami. Õpib meiega samas ülikoolis ja minuga peaaegu sama ala. Eriti sõbralik ja tore on! Meile Mariaga mõlemale meeldib:D Käisime siis eile ESIMEST korda siin Birmis korralikult ka väljas. Olime õhtul kodus ja niisama rääkisime, kuulasime muusikat and stuff. Mingi 10-11 ajal vist liikusime klubisse nimega RISA. Väljast tundub see pooleväiksem, kui see tegelikult on:D Klubis siis allkorrusel üks suur saal ja üleval 3 väiksemat ja siis veel sellised lounge alad. Muusika oli väga hea ja tantsida sai niiet jalad meil kõigil pärast valutasid ja koju kõndides neid ikka nii naljalt ei tundnud:D Inimesi oli päris massiivselt. Klubis siis allkorrusel üks suur saal ja üleval 3 väiksemat ja siis veel sellised lounge alad.
Siin praegu ka üks asi nimega Artsfest ja siis selle raames toimuvad üle Birmi erinevad üritused ja igast laadad ja asjad. Päris häid lauljaid ja bände on siin. Igati mõnus ja rahvamassid. Ou gaad, lihtsalt uskumatu mis rahvas koguaeg liigub. Üks kaubanduskeskus mille kaudu me linna käime(kõlab veidralt, ma tean:D) oli PAKSULT rahvast täis ja selle läbimiseks a la 100 meetri skulus vist 10 minutit aega sest kõik liikusid erinevalt politsei soovitusele nii kuidas jumal juhatas, mitte kahes kolonnis. Igatahes hullult palju toimub korraga, ei jõua jälgida üldse:D Käisimegi siis eile e. laupäeval päeval ka natuke sel festivalil. Uudistasime ringi. Täna tulime ka, aga tegelt rohkem netti. Mäkki jälle:D Sest kodus meil endiselt pole. Tuleb välja, et kuna me nii vähe Inglismaal olnud, ei piisa ainult pangakontost ja on vaja 100 poundi suurust deposiiti. GREAT. Üks suur jama selle paberimajanduse ja asjade paigaldamisega koguaeg. Oeh, mis siis veel. aa üks päev, kui Mariaga jalutasime linnas, lendas üks naine me juurde, et kas me tasuta asju ei taha: et tulge 15 minuti pärast Victoria väljakule. Läksime siis kohale ja saime kinkekotid igasuguse kosmeetika ja stuffiga. Väärtus oli vist 150 poundi:D Vastutasuks n-ö pidime paaril pildil rõõmsa näo tegema:D Lähevad need pildid siis ühte ajakirja nimega GLAMOUR mis põhimõtteliselt nagu Cosmopolitan. Ja hetkel vist väga muudki ei oskagi kirjutada. KOguaeg juhtub midagi ja kõike nii palju, et minusuguse haugimäluga inimesel ununeb kõik eriti kiirelt ju ära:D Eks ma üritan edaspidi üles kohe kirjutada, siis parem lugeda ka. Aga selle poolsegase jutuga ma siis praegu lõpetan. Panen paar pilti ka meie uuest majanaabrist ja meist. Olge tublid, baih!