Espana. Reus/Salou!

Laupäev, ehk siis 26. Juuni möödus meil Krissuga linnas kõike reisiks vajalikku muretsedes ja õhtul hilja mingi 12 ajal otsutasime lõpuks pakkima hakata oma master käsipagaseid. Lõpuks me lihtsalt vajusime mõlemad magama voodis, mina kuskil riiete otsas ja krissu peaga cosmo peal ( kellel seda patja ikka vaja on:D) Hommikul ärkasime päris hilja ehk siis ärkasme lõunast ja ma panin veel viimased asjad kokku ja pesin mõned asjad ära. Neljast hakkasime rongijaama poole liikuma, kus oli aasta aktsendiga onukesest piletimüüja. Ma tõesti ei saanud aru, kas ta rääkis inglise või mõnes muus unknow keeles. Igatahes lõpuks saime piletid, leisime õige platformi ja saabusime lennujaama. Kuna meil piletid olid olemas, siis tegime veel viimase UK eine ja asusime pagasikontrolli, kus mulle muidugi täielik läbiotsimine tehti. Jäin kõigist kreemidest ka ilma, sest ilmselgelt tahtsin ma ju bodyshopi kehavõist pommi hakata lennukis ehitama. Tsäksid jagas ka turva ära, et oioi ei või nii, igal inimesel üks tskäks ikka. Nojah, see selleks. Lennukisse läks üks kuni mitu briti turisti. Lend oli kergete võngetega( kõigeparem sõna selle kirjeldamiseks) ja kui Hispaaniasse jõudsime, oli kergendus missugune.

Olime aga mõlemad suht laibad ja helistasimegi oma couchsurfile, et kas ta ikka tuleb meile vastu. Tüüp oli 5 minuti pärast seal ja teatas, et me kohe tema poole ei lähe, et ennem plaan minna sööma ja siis Salsat tantsima. Noh, mis meil ikka selle vastu, saime energiat kohe mitmekordselt juurde :D Käisime siis mästersöögikohas mäkis ja edasi läksime ühte natuke linnast väljas asuvasse Salsabaari. Ja siinkohal pean mainima-Hispaanlastel on tants veres. Me lihtsalt esimesed pool tundi jälgisime et woah :D Muidugi enamus neist oli ühes trennis käinud ja siis nad lihtsalt vahetasid partnereid, kuna ilmselgelt üks tants juba võttis päris võhmale. Meie võtsime Krissuga kaks long islandit, mille meie couchsurf meile lahkelt välja tegi. Ja jällegi sain kinnitust, et pole paremaid long islandeid kuskil, kui siin. Rääkisime siis oma couchsurfi Adrianiga juttu ja nautisime lihtsalt ümbruskonda, mis oli nii kuradi ilus. Kunagi vist poole kahest liikusime lõpuks nende poole. Ootasime mingisugust minikorterit kuskil pärapepus, aga saabusime hoopis katusekorterisse kesklinnas. Rõdu suurem kui elutuba ja vaade miljoni eest. Paarkümmend meetrit majast oli üks kõrge kirik, mis oli õhtul üleni tuledes ja see vaade on lihtsalt selline, mille pärast istuks mitu tundi rõdul. Meile anti eraldi tuba ja üldse Adrian koos oma tüdrukuga olid nii lahked ja heasüdamlikud inimesed, et poleks paremaid hoste osanud tahtagi ega oodata.Järgmine päev oli siis plaan minna Port Aventurasse, mis oli siis sealt linnast paarikümne minuti kaugusel asuv lõbustuspark, mida võrreldakse Pariisi Disneylandiga. Ja see on tõesti ülisuur. Kuna sealt otse päris bussi ei läinud, siis läksime Läbi Salou, mis selline truistilinnake ja vägaväga ilus.

Tsillisime siis seal natuke ringi ja läksime teise bussiga lõpuks sinna parki. Sissepääsu hind oli päris hmm, soolane, aga igati väärt. See park oli ära jaotatud 5ks erinvaks teemaks. China, Mexico, Wild west, Mediterian ja Borabora. Alustasime siis enda arust kõige lühema sõiduga, mis tundus küll lühike aga mitte jube. Eee think againl.

See esiteks pani nagu rakett kohe lendu, pea alaspidi ja veekohalt üle ja me konreetselt pärast sõitu olime olekus: didn’t know what hit us :D Awesome, pärast muidugi olime infraktieelses seisundis aga liikusime edasi lootusega, et teised äkki säästavad veits. Käisime igasuguste ameerika mägede peal ja muudes kohtades, tsekkisime erinevaid teemaparke ja kogusime terve päeva julgust et minna sealse kõige vingem ameerika mäe peale nimega Dragon Ghan.

Ja boy was that one massive rollercoaster. A la 4 suurt keerdu ja ülikõrge laskumine. Mingi pool tundi enne pargi sulgemist ikka otsustasime oma kõrgusekartusega, et tavai lähme ikka. Andsin kaamera ühe putka tädikese juurde, kes soovis edu meile selle sõidu peal. Meil oli niiet, ee promising :D Meie ees järjekorras suitsetasid kaks tüüpi rahulikult kanepit ja olid mingi eriti muhedad ja lõpuks itusimegi me täpselt nende vahele, mõlemal pool üks “muhe naertus näos kinni” tüüp. Ja oi kui vinge see asi oli. Krissu karjus hirmust, mina rõõmust :D

Mitte ükski sõit seal polnud nii turvaline ausalt öeldes.

Konkreetne lendamise tunne oli ja jäime mõlemad siiski rahule, et sinna läksime. Kui park kinni pandi, suundusime jälle Salousse, kus võtsime väikese joogi ja ootasime oma bussi.

Reusse( Linn, kus me siis tegelt peatusime) jõudes ekslesime veits, ostsime tanklast juua ja natuke söögikraami ja suundusime tagasi oma hostide juurde. Viimased olid salsatrennis, aga nad jätsid meile võtmed, et saaksime sisse kui enne neid jõuame( talk about trust, huh)

Rõdul tsillides hakkas järsku mingi hull ilutulestik pihta ja me algul vaatasime, et nonii mis sõda lahti läks sest hääled olid täpselt sellised. Pärast tuli väja, et siin mingi püha, millest isegi me hostid teadlikud polnud. Ilutulestik ise oli aga vingem, kui meil 5 aasta aastavahetused kokku. Ühesõnaga super awesome day oli.

Aa ja kui Adrian ja Vanesa koju jõudsid, võtsime veel jääkülma õlle ja rääkisime rõdul juttu. Selline mõnus õhtune chill. Kuna meie olime väsinud, siis ei jõudnud me nendega välja minna, kui nad kutsusid. Aga tuli välja, et rahvast polnudki ja nad ise tulid ka a la 10 minuti pärast tagasi niiet good thinking meie poolt. Magama saime, siis magasime korralikult. Nimelt 13 tundi.

Ja kuna kell 9 hommikul Quasimodo kõrval olevas kirikutornis kellade tilistamisega hulluks läks, siis pidime akna kinni panema ja kui kella 1^st ärkasime, oli toas no nii palav, et vaevu sai hingata. Edasi käisime mõlemad jääkülma dušši all ja otsutasime linna minna tsekkama ja mõned hädavajalikud asjad muretseda, mis meil lennujaamas ära võeti. Aga just enne uksest välja astumist saabus meie host koju ja teatas, et tavai lähme randa ta sõpradega. Õnneks oli ta nõus teepeal poest läbi käima. Rand, kuhu läksime, asus linnast väljas ja ühe teise linna külje all ja oli jällegi üliüliilus. Kõik siin on üliilus vist :D Igatahes ujusime, päevitasime ja ujusime veel. Põhimõtteliselt ulpisime seal rahulikult. Me vist oleks sinna magama ka jäänud, kui poleks Hispaania matš hakanud, mida oli ofkoors vaja ju vaadata :D

Läksimegi siis hostiga tema ühe sõbra Oscari poole, kus kõik olid jälle Hispaanlased ( obviously :D) ja elasime koos nendega õlle ja pitsa seltsis kaasa. Kuna Hispaania võitis, võite ette kujutada mis toimus.

Tüübid jooksid rõdule ja lihtsalt karjusid tänavale. Randomness at its finest ! Kui sealt ära läksime, oli jällegi aeg Salsaks( meil vaatamiseks:D) ja teepeal tuli muidugi enamustele autodele Hispaania võidu märgiks signaalitada ja karjuda autost, käed aknast väljas. Kui öösel koju jõudsime, olime laibad kõik ja läksime magama ja hommikul ärkasime vara, et rongi peale minna. Seiklesime kõigepealt Tarragonasse ja sealt edasi Valenciasse, kus oleme ka praegu. Natuke kodutud ka, peaks mainima. Aga õnneks üks tüüp, kelle juurde alles nv pidime minema, lubas korterikaaslastega rääkida ja meile ikkagi ruumi leida, olgugi, et neil n-ö täismaja hetkel seal. Eks näis, fingers crossed! Aa ja pean ära mainima, et olen kahe tüübiga, kes sõnagi inglise keelt ei osanud, hispaania keels vestluse maha pidanud. Ise nagu ei mäleta, et oleks seda õppinud aga no näed. Magic skillz :D Üks tüüp andis mulle muidugi oma pildi ja msni ja numbri, olles ise sellise näoga, et plaanib kohe põlvili laskuda ja abielluettepaneku teha. Kahjuks/õnneks jääb vist seekord ära:D

Btw enamus pilte, mis siia lisan, on port aventuras ja mõned ka Salous tehtud :)

Aga egas midagi, kui et järgmise postini, mis loodetavasti sama õnnelik ja rahulolev. Worst to worst, magame palmi alla ja teeme öösuplusi haha :D Anyway baih for now ja nautige suve!

Ooh happy day

Happy day saabus minu väikesesse hüljatud maailma kolmapäeval, kui Krissule Liverpooli vastu läksin. Olin eelmine õhtu poole kaheni tööl ja kui 2st koju jõudsin, siis hakkasin koristama ja rääkisin veel Krissuga msnis. Kui tema Riia poole sõitma hakkas, asusin mina bussipeatuse poole teele, et Liverpooli sõita. Muidugi ega siis peatust kohe pole mõtet üles leida. Selleks kulus ikka toredad 5 korda peatusest mööda käimist. Nimelt läksin megabusiga, mille peatus on minu jaoks väga märkamatu. Lootusetuselt segaduses, küsisin siis ühelt tsikilt et ega ta ei tea ja no

halleluujah, teine ütles et sa oledki selles peatuses, mis peale ma üritasin sellist" aa ei ma teadsin seda, aga niisama kontrollin " nägu teha ( fail of course :D) Anyway see selleks, kell 6 hommikul läks buss ja 8st jõudsin Liverpooli ja mõtlesin, et mis nüüd, kuna Krissu lennuk pidi alles pool üks jõudma. Awesome :D No liikusin siis enda arust kuskil äärelinnas ringi ja astusin mingisse putkasse sisse kus küsisin,et kus kesklinn ka asuda võiks, mispeale tüüp muigas ja teatas mulle, et ma asungi kesklinnas. Mul oli järjekordne võimalus teha eimateadsinseda nägu. And again..fail. Igatahes mõtlesin siis, et lähen proovin lennujaama üles leida. See osutus aga liiga kergeks ja enne 9t olin seal. Mõtlesin, et noja eks võtan siis kohvi ja ostan paar ajakirja. Jõudsin kõik artiklid läbi loetud ja suures koguses kohvi ära tarbida, kui otsustasin kella vaadata. 10.30 :D Nice, kõigest 2 tundi veel. Passisin siis 5 minutit ja otsustasin, et tavai lähen sõidan bussiga ringi ja nii leidsingi mingi eriti suure Tesco, kust ostsin uue ajakirja ja natuke süüa ja oligi kell nii palju, et oli vaja tagasi lennujaama liikuda. Lennuk maandus peaaegu õigeaegselt, isegi vist varem veits ja Krissut ootasin pool tundi. Iga ukse avamine ootusärevust täis ja siis ta tuli oma suure pooltühja kohvriga :D Oh the sweet reunion. Ma pole tükk aega vist nii õnnelik ja väsinud ühel samal hetkel olnud, but not sleeping was so worth it hah. No võtsime siis lennujaama ees istet ja rääkisime natuke ja asusime selle minu leitud suure Tesco poole teele ja võtsime oma Jaanipäevaks natuke girllimaterjali. Krissu tõi hapukoort ka niiet plaan oli ükskõik mis salati teha, kuhu saaks ohtralt and i mean OHTRALT hapukoort sisse toppida :D Peale seda liikusime parki, mis ka teepeal silma oli jäänud ja võtsime istet maas ja jõime natuke siidrit Nii hea soe oli, et mõtlesime et pikutaks niisama, aga no kuna mõlemal meil oli 0 tundi und seljataga siis arvata oli, et esimene asi mis juhtus kui pikali viskasime, oli mõnus unelaine. Kuni selle hetkeni of course, kui üks tüüp meid üles ajas oma hey'dega ja ütles et me nägime välja nagu me oleks mõlemad ära minestanud, aga thank god you're okay vms:D Ma oma unesegaduses seletasin et ei jah me lihtsalt väsinud ja tüüp jooksis edasi. Fail? Yes. Embaressed? Even a bigger yes :D. Aga noh, tõusime siis püsti oma mästervooditest, milleks oli meil me jakid, kilekotid ja käekotid. Tolleks ajaks oli aga kell päris palju ja liikusimegi linna, kus võtsime veel ühes baaris redbulli, et jällegi natuke rohkem ellu äragata ja hangusime natuke linnas ja saimegi juba bussi peale. Bussipeatuses oli meil as usual, väga rändav ootamine. Meil peaks tõsiselt oma erashow olema, kus oma rändavad mõtted ja kommentaarid saaks kõik välja elada..või siis peaks nad kõik purki panema ja maha ärima. Ka mõte eksole :D Igatahes kui me lõpuks öösel Birmi jõudsime, siis rändasime koju ja olime mõlemad natuke palju laibad niiet Jaanist kui sellisest ei tulnud midagi välja. Aa Merit ja Mariliis käisid meil külas, kellega mitu tundi juttu ajasime, aga vist 3st pidin tõdema, et kui ma järgmine päev tööl natuke eluski tahan olla, pean ära magama minema ja nii läkski. Järgmine päev ärkasime vara ja käisime Krissuga linnas. Õhtul ma teatasin managerile ikkagi, et ma ei jõua tööle aga no hell, ma olin ikka laip ka. Pealegi eelmine nädal oli täiesti hullumaja, iga päev tööl ja vahepeal oli vahetuste vahe mingi 5 tundi, mille jooksul sain 2 tundi und. Kokku tuli mingi üle 50 tunni. Igatahes moving on. Tegime siis Krissuga oma n-ö Jaani ja vaatasime Tarantino üht klassikat ja peale seda Remember Me'd.

Aa ja too õhtu kolis ka uus üürnik nimega Daniel. Teien on nimelt Hispaanlane ja kohati väga rändav, which is good I guess :D Tüüp küsis mult netiparooli ja kui ma ütlesin et see on pepupepu ( yes pepupepu, don't ask:D) siis peale 10t korda ma andsin alla ja kirjutasin talle selle üles, viimane kleepis selle endale seinapeal. Niiet nüüd on tal seinapeal lipik kirjaga pepupepu. Rändav.

Aga edasi liikudes siis eile käisime jällegi Krissuga linnas, õhtul käisin tööl ja eriti mõnus oli, tüübid, eesotas supervisor ajasid nii segast juttu ja ma pole tükk aega nii palju naernud vist tööjuures. Supervisor tahtis vist mind jälle täis joota( jah, jälle:D), sest ta muudkui ütles et aa võta veini ja võta siidrit aga ma tol hetkel piirdusin siiski oma veiniklaasiga( peamiselt kuna ma valisin väga halva rose veini ja üldsegi rose pole väga minu teema ja siis ma lihtsalt ei suutnud seda kiiremini juua, tee mis tahad :D) Noh ja peale väga armsaid hüvastijätte tööl, asusin kodu poole teele ja helistasin veel Krissule, et tavai lähme välja. Jõudsin koju, tegime paar head koksi ja käisime siis natuke väljas. Natuke seepärast et ma jõudsin alles 1 ajal töölt ja siin pannakse ju enamus kohti juba 3st kinni. Kui klubisse jõudsime, siis mõtlesime, et tavai tekiilat. Aga tavai, võtame 2 shotti mõlemad. Kui tüüp kaarti nägi, ütles et sorri meil 10 naela miinimum. Noja, egas midagi, 3 shotti tekiilat siis per face:D Tüübid me ümber vaatasid konkreetselt sellise näoga, et for real? What can we say, we like our tequila :D Okei Krissule peale teist enam nii väga ei meeldinud :D Aga mina veendusin lõplikult, et see ikka nii minu jook plus hommikul ehk praegu on ka täitsa hea olla, success! Ja veel üks sidenote. Mida teevad näljased tüdrukud peale pidu, kui nad koju jõuavad? Ei midagi lihtsamat, kui salatit :D Imestan ausalt-öeldes, et mul kõik sõrmed veel alles on. Hommikul maitses see salat erinevalt eilsele ööle kuidagi ee pipraselt? :D

Igatahes me nüüd lähme linna, et poodides veel käia, piletid lõpuks välja printida ja natuke Birmis veel jalutada. Homme asumegi teele Hispaaniasse 3 nädalaks. 4 linna plaanis ja loodetavasti läheb kõik hästi ja jõuame ka neisse kõiki. Excited? Korda miljon biljon, we're going to Spain no Holaaa! :D Igatahes järgmine post tuleb kunagi tulevikus? Maybe in Spain, maybe kui me tagasi oleme või võibolla üldse Eestis. Eks ta tulemata ei jää. Olen vähemalt jälle märku andnud, et ma siin elutsen ikka veel:D Peatse postini !

Styling for photography

Aega läks aga asja sai-öeldakse vist nii. Igatahes viskan lõpuks

need pildid ülesse, mida 3 vaprale modellile lubanud olen:D Hetkel neid päris vähe, aga eks üritan lähiajal ka ülejäänud ära töödelda ja siia panna. Tegelikult sai pilte, mis mulle isiklikult meeldis päris palju aga kuna nagu alati-jätsin ka selle assigmenti viimasel minutile, siis pole praegu rohkem pakkuda( vabandused vabandused i know) but that's me. Igatahes neile, kes kunagi miljon aastat tagasi mu blogist selle aine kohta lugesid ja nüüd värksendust vajavad või need, kellel pole õrna aimugi millest jutt, siis pildid pärinevad ühest minu ainest siin koolis. Nimelt tegu styling for

photography, kus pidime kujundama soengu, riietuse, võttekoha, meigi jne ja kõigele lisaks ise pildi tegema. Iga fotoshoodi jaoks oli erinev koht, kaks neist toimusid sisemistes ruumides ja kaks väliruumides. Tegelikult

pidi olema iga nädal üks fotoshoot, et korralikult ette valmistuda,

aga kuna ma käisin Eestis, siis tegin ühel nädalal ühe ja teisel nädalal ülejäänud kolm. Ütleme nii, et oli ülikiiire ja ikka jooksin kontreetselt nagu orav ratta peal. Esimese fotoshooti teemaks oli fantaasia( kuhu alla käisid siis haldjad, lillelapsed jms ) Kuna selleks oli aega, siis võin öelda et jäin päris rahule sellega ise. Teiseks teemaks oli gooti stiil, millele pidime siis ise oma n-ö twisti andma. Mina valisin gooti barbie,

kus üritasin kujutada elus barbiena modelli Maiget ja tema käes oli ka n-ö effekti saavutamiseks barbie pea nööri otsas. Take that Barbie, not so tough anymore are you? :D Anyway nali naljaks. Soeng ei tulnud ligilähedanegi sellele, msi tahtsin, kuna lihtsalt aega jäi liiga väheks ja kõik juba paanitsesid et vaja võttele minna.

Nojah, piltidega jäin rahule ja Maige oli ka väga hea modell ja oli nõus kõike tegema mis loll Katre palus :D

Kolmas ja neljas fotoshoot toimusid siseruumides, esimese teemaks film-minul James Bond

( sellest ka teise pildi kujutlus nagu filmi alguses, kus naisfiguurid ära fadivad) ja teiseks kultuuriteema ehk minul Hawaii.

Selle viimasega jäin ma ise ilmselt kõigevähem rahule, sest aega oli napilt ja ma olin väsinud ja ei kukkunud see asi nii välja nagu ma tahtsin.

Ühesõnaga ajan oma amatöörilike oskuste kaela selle :D Modellidele Maigele, Janale ja Kätlinile ütleks siinkohal suured tänud koostöö eest ja et teil oli kananatust nii kaua oodatada( näete, sain ikka lõpuks hakkama selle postiga :D) ja loodetavasti järgmine aasta jälle hah. Juba paremate

oskustega. Üritan lähiajal kunagi teised pildid ka panna ja üeüldse tahaks põhjalikumalt veel sellega tegeleda, s.t. teha veel fotoshoote ja rohkem aega võtta, et saaks rohkem vaeva näha ja paremaid lõpptulemusi saavutada. Agaaa pean siiski ütlema et

kokkuvõttes jäin kõigi fotoshootidega siiski rahule, eriti kui arvestada ajanappust. Vot niipalju siis praegu, kuna hetkel ülikiire tänu tööle, siis üritan lähiajal kirjutada, mis mul siin toimunud ka on. Aga praegu saan vaid ühe postiga hakkama. Kell juba 2 ka ja ma jõudsin poolteist tundi tagasi alles töölt, niiet päris korralikult väsinud. Anyway olge tublid ja peatse postini!