Sweet reality

Aeg vist tõesti lendab. Täna siis täpselt kuu aega juba Inglismaal veetnud ja igati rahul. Paar n-ö mõõna (kogu jama pangakonto ja netiga) olnud, aga neid ei anna võrrelda kõige positiivsega. Mis siis vahepeal teinud. Eelmine nädalavahetus algas siis meil neljapäeval, kui toimus Gatecrasheri e. meie töökoha pidu, pidi olema uue ja vana töötajaskonna tutvumisõhtu vms. Hmm kujunes aga nii välja, et vana staffi oli ohtralt ja meie Marjuga siis ainsad kaks uut:D Not that we minded. Meie, kes pole siiani veel ühtegi korda seal tööl saanud käia, sest meil pole ikka seda toredat asja nimega National Insurance number. Mul see esmaspäev e. siis ülehomme intervjuu selle asjus ja loodetavasti saab seda protsessi kiirendada, et ei peaks a la 6 nädalat ootama, et lõpuks tööle asuda. Armas süsteem see. Igatahes manager lubas meid igati aidata ja ise ka nendega ühendust võtta kui ma esmaspäeval selgeks ei saa teha, kui üliülihädavajalik see numbrike on:D Anyway tagasi neljapäeva õhtu juurde. Käisime siis kokku vist 4 erinevas baaris ja meie kaastöötajad muidugi olid kõik eriti sõbralikud, enamus olid kas meie supervisorid või managerid, aga see selleks. Tähistasime siis päris korralikult nendega. Alustasime vist pool kümme ja lõpetasime pool seitse hommikul. Oh seda taevalikku tunnet kui ma lõpuks voodisse sain vajuda ja ülimagusat und väga kõva 3 TUNDI nautida. GREAT:D Järgmine päev siis asjatasime ringi ja õhtul tulid siis meie juurde 2 eesti tüdrukut Maarja ja Kadi, kes endale siis korterit otsima asusid. Pean neile au andma, nad olid üleval olnud vist juba 40 tundi ja nägid erinevalt meist vägagi elusad välja..See selleks, paar tundi pärast neid tuli ka veel üks minu tuttav Londonist paariks päevaks. Niiet reedel oli meil täismaja siin. Käisime jälle väljas, sain mõnusalt külma, sest olin enda arust SUPERWOMAN ja lasin tilladitalladi ilma jakita ringi väljas. No hommikul ärkasime siis jälle peale mingisugust 4 tundi und ja käisime linnaga tutvumas ja tegime korraliku turisti tiiru. Õhtul jõime niisama veini, mille me aasta mäkgaiveri kombel avasime. Nimelt kuna meil puudus avaja, siis tegime seda järgmiselt: kõigepealt kuumutasime noa gaasipliidi tule kohal ja torkasime seda korduvalt läbi veinikorgi, kuni see alla andis ja selle ilusti pudelisse sai suruda. Okei, tegelt tegi seda Elliot, sest meie ainus tehnika oli jõuga suruda, mis oli sama mõtekas kui loota, et siin ükski thankyou come again hindu sinuga juttu ei taha rääkida. Ma olinsiis juba päeval suht tõbine ja miskipärast vein seda vist võimendas, sest umbes 11 ajal õhtul tabas mind 50 aastase vanamehe suitsetaja köha ja toredad külma-kuuma hood. Kogulugu siis oli too õhtu minuga. Magasin vist kokku üle pika aja 12 tundi ja hommikul ärgaksin peksasaanu tundega:D Pühapäeva hommikule kohaselt lebotasime kõik ikka korralikult ja mingi hetk käisime jälle linnas. Aa vahepeal leidsid Kadi ja Maarja ka endale kodu. Sisse kolisid väga normaalsel kella ajal-vist 10 õhtul. Rändav. Igatahes esmaspäevaks oli siis elanike arv siin majas meil jälle 3 peale taandunud ja terve see nädal olemegi puhanud. Kuni eilseni ofkoors. Enne seda, neljapäeval siis, käisime ka Maarja ja Kadi uues kodus pannkooke söömas. Oeh, heaven! No sellist luksust pole me veel saanud endale lubada, aga nüüd mõtlesime et võtame ka ise end kokku ja hakkame vahepeal n-ö tava toite tegema. Koht, kus me vahepeal süüa ostsime, Tesco marketid. No seal kõik asjad ikka suhteliselt kallid, aga oh happy day. Avastasime paar päeva tagasi turu. Uskumatu mis hinnad. No Eestis ei saa ka sama raha eest nii palju. Ostsin näiteks 1 naela e. 18 krooni eest suure koti täie banaaane ja oma lemmikõunu, mis kokku kaalusid vist 4 kilo vms. Neid jagub nii kõva 2 nädalaks. Sama ajal, kui Tescos maksis 3 banaani juba 2 naela. Ja seal turu peal oli ofkoors meie lemmik juust ka kõigest 3 korda odavam. Meie ostsime seda rõõmsalt 36 krooni eest, turul see 14 krooni. No tere, kus me elanud oleme-ei tea:D igatahes elu muutus kohe 20% lillemaks peale seda avastust:D
Aga eile siis..Käisime jälle väljas. Oeh, jõudsime isegi normaalsel kellaajal vist koju. Alustasime siis oma tavapärase tiiruga, käisime ka ühes uues klubis nimega Sugar suite, kus pidi mingi eriti äge ja suur pidu olema. Uhm, fail:D seal oli vist heal juhul 10 inimest. Muusika oli see-eest väga hea, aga nii 20 minuti pärast sai villand ja läksime Risasse, kus me algul jalutasime sisse. Hops, ei saa kaardiga sissepääsu eest maksta. Läksime siis välja, et raha välja võtta, aga turva tuli meie juurde (mainiks, et tüübil oli selline salakaval nägu peas, nagu hakkaks meile kohe cracki ärima:D) ja ütles et hei kas tasuta ei taha sisse saada. Mõeldud tehtud:D Aga ka seal tuli siis mõte edasi liikuda, sest no rahva keskmine vanus oili kas 50 või 15:D take your pick. Siis tuli hoopis parem mõte oma koduklubi üle vaadata. Oleme seal küll päris mitu korda käinud, aga no alati kui see täiesti tühi. Läksime siis sinna, rääkisime turvadega, kurtsime veel oma NI numberi muret:D Liikusime siis sisse ja hops. Orientatsioon kadunud. Kui tühjana veel saad aru, kus mis saal on, siis no tol esimesel hetkel, kui sisse läksime oli küll niiet no näeme homme:D Anyway rahvast oli massiivselt, kuigi polnud täismaja. Umbes 2000 inimese ringis. Aga ikkagi tundus, et kuidagi way too many people. Võite vaadata kodulehte(www.gatecrasher.com/Birmingham), siis saate mingit aimu võibolla. Aga ega, et täiesti (või natukenegi)must aru saada, peab seda ise külastama:D anyway niipalju siis seekord. Igatahes üritan siis LÕPUKS lähipäevadel oma toast ja meie majast ka ülevaate koos piltidega anda. Seniks Baiih

Määd

Jällegi siis mitu päeva juba möödas. Panga kontost- fingers crossed et saame täna. Aga mis kõige suurem ja tähtsam uudis: ME SAIME LÕPUKS TÖÖD!:D Jei! Ja seda Gatecrasheris, mis siin üks suuremaid ja ägedamaid klubisid ja mis kõige parem- see meie kodust 1-2 minuti jalutuskäigu kaugusel. Lihtsalt perfect! Me oleme ülirahul, aind et meil selle tööle asumisega hetkel väike probleem. Nimelt pole meil sellist asja nagu National Insurance number ja hetkel ka mitte pangakontot. Õnneks üks manager sealt töölt ütles, et taotluse tõestusest(mis mulle saabus täna hommikul juba) ja pangakontost peaks piisama. Ja leidsime normaalse panga ka. Niiet loodetavasti see nv esimene tööpäev ka, me lihtalt ei viitsi enam passida. Nüüd kõik paberimajandus ka enam-vähem korras ja should be all good. Kool hakkab ka põhimõtteliselt alles 5. oktoober. Oma õpilas id saame me juba 28, kui toimub enrolling, aga kool hakkab alles nädal aega hiljem. Me majanaaber käib juba praegu koolis ja no 3 päeva nädalas toimub kool üldse. Kella 10-4 ja üks päev on poolik ka veel:D Niiet kooli peale väga ei kulugi aega, nagu me aru oleme saanud. Tal muidugi veits teine programm, niiet eks näis siis kui oma tunniplaanid saame.
Muidu käisime siis ükspäev korralikult väljas jälle. Meiega liitusid ka 3 eesti tüdrukud ja eriti hea õhtu oli. Käisime vist kokku 3 erinevas kohas ja oeh:D VÄGA MÄD. Ühesõnaga olime NATUKE purjus ka. Tantsisime Salsat(nagu WHAT?!) ja olime niisama natuke hullud ja kui koju jõudsime siis ma omas toredas olekus otsustasin niisama prügikasti voodi kõrval igaks juhuks võtta, aga kuna mul oli see prügi täis ja tol hetkel paremat mõtet ei tulnud, siis tühjendasin lihtsalt selle keset enda toa põrandat laiali:D GEENIUS. Hommikul, kui natuke ennast kogusin ja üles ärkasin, vaatasin enda tuba ja mõtlesin et mis aasta orkaan siit eile üle käis. Koristasin siis natuke ja vist 11 ajal, ajasin ka Maria üles, sest meil oli vaja postkontoris käia, mis siin eriti toredalt vara-12.30 suletakse. Venitasin siis end mingi imeläbi dušši alla ja ajasin ka Maria üles. Mainiks, et dušš ei aidanud kainenemisele no mitte üldse kaasa. Hakkasin siis juukseid föönitama ja suutsin endale fööniga vähemalt 10 korda pähe lüüa ja tekitasin endale ka vist kerge peapõrutuse seeläbi. Läksin siis oma juuste kuivatamisest tekitatud peavaluga alla ja saime Marjuga vist natuke enne 12 valmis. Kiired ja vihased nagu me too hommik olime:D Võtsin siis kaardi kätte ja üritasin üles leida kus see postkontor on ja mingi imeläbi ma isegi leidsin õige tee ja me jõudsime õigeks ajaks sinna. See oli lihtsalt kõige veidram hommik ja päev üldse. Niisama lasime mööda linna ringi nagu 2 viimast parmukest. Vähemalt ise tundisme end nii:D See oli siis eile, täna lähme Gatecrasheri staffi peole, mis tõotab sama või isegi hullem tulla. OEH. Igatahes eks ma siis järgmistest seiklustest postitan varsti jälle ja natuke pikemalt, seniks Baih!

Heaa

On siis juba pühapäev. Jälle aeg kuidagi eriti kiirelt lennanud. Anyway päris igapäevestest sündmustest ma oma haugimäluga kirjutada ei oska, aga igatahes midagi väga uut me vist teinud polegi. Üritanud kõigest selle paberimajandusega ükskord ja lõplikult ühele poole saada. No vahepeal ikka kasvas see täiesti üle pea. Läksime ühte panka, saadeti kooli paberi järgi..tõime paberi siis ja panka jõudes OH ÜLLATUST uus manager ja hoopis teist paberit vaja. Ja nii käis see päris mitu tundi. Meie panga ja kooli vahelt jooksmas. Lõpuks võtsime siis ühe põhjalikuma paberi ja läksime ühte esimestest pankadest, kus me käisime aga kus öeldi, et me ei saa teha ja näitasime saadud kirja. OH HAPPY DAY see siis sobis. LÕPUKS. Aind et sellel pangal oli mingi eriti tobe süsteem, et peame paberid täitma ja siis need posti panema (jah, täitma paberid pangas ja postitama panka, sest otse neile ju neid anda ei saa. Loogika meistrivõistlused ) Igatahes mõtlesime, et mis seal siis ikka. Saab vähemalt algust tehtud selle avamisega. Nüüd lähipäevadel peakski tulema veel mingid paberid, millega peame panka minema ja mille alusel nad siis avavad. Põhimõtteliselt on neil seda aega meie background checkiks vaja vms. Fingers crossed, äkkiäkki järgmise nädala lõpuks siis saame pangakonto ja saame LÕPUKS ka endale neti siia majja.
Nii peale paberimajanduse helistas ükspäev Mariale( vist oli kolmapäev, mil oli ka meie kauoodatud recuritment evening e. töövestluse taoline asi) meie kallis landloard, et hops üks mees tuleb tuba vaatama. Maria sai siis poolunise peaga aru, et see ongi seesama, kes see pühapäev sisse kolib. Küsis siis landloardilt, et kes ta on ja nii, mispeale viimane vastas, et ta on 55 aastane mees:D NO TERE TORE: Olin siis just vannituppa teel, kui kuulen, et Maria karjub omaette toas täiest kõrist ja vihaselt. Tsensuuri mõttes ei hakka ta suurepäraseid ja viisakaid tsitaate siin kordama:D Küsisin siis et mis lahti, Maria seletas ära, et mis toimub. Sain ka siis mina vihaseks, et mida kuradit. Lambist panevad 55 aastase mehe meie juurde elama. Peale 5 minutilist närvitsemist ja vandumist helises taevalik uksekell ja hops ukse taga olid landloardi mees koos 55 aastase lühikese seinaga( sein- araabia jmt maa kaunis kodanik). GREAT. Tüüp jalutas siis kohe alla korrusele kolmandasse tuppa ja ma kutsusin landloardi Maria tuppa mekka rääkime. Seletasime siis talle poolvihaselt, et nii ei saa. Et me ei ole iial nõus sellisega koos elama, mispeale tüüp vastas, et pole hullu..ta võib temaga koos siia jääda ja et ta usaldab teda. Tol hetkel me lihtsalt vaatasime lolli näoga mõlemad talle otsa, et oot misasja!? Järjest paremaks kiskus see lugu. Igatahes peale väikest vaikust seletas siis tüüp, et aaa ei see mees ei jää siia elama, vaid ta on Värvija, kes pühapäeval sissekoliva üürniku soovil toa teist värvi värvib:D DINGDONG. Olime siis kahekesi Mariaga suurest kergendusest ja naerust kõveras ja lämbumas selle tüübi ees, kes ei saanud midagi aru. Seletasime siis talle, kuidas ta naisest aru olime saanud ja rahunesime lõpuks maha. GREAT SUCCESS; me ei peagi 55 aastase tšurkaga koos hakkama elama!:D Tegelt tuleb vist hoopis üks tüdruk, kes on kas a) prantslane ( me pidasime juba eile oma segaseid plaane, kuidas talle oma vigase prantsuskeelega kaela karata:D) või siis b) brititšikk, kes siin kuskil ülikoolis õppima hakkab. Pärast hommikust šokiteraapiat läksime siis linna, kus asjaajamise peale läks enamus ajast. Sain ka endale uue telefoni, sest mu tore vana telefon ei võtnud ühtegi teist SIMi omaks peale Tele 2 oma. No toretore. Igatahes nüüd mul siis 2 telefoni. Vana eesti number ka töös ja uus UK nr on : 00447504314465.
EDIT: Kuna kirjutasin blogi alguse enne tänast, siis tuleb välja, et ei kolinud ei prantsuse ega briti tsikk. Hoopis üks tüdruk, kes tegelikult on pärit Keeniast, aga elas Londonis vahepeal ja nüüd kolis Birminghami. Õpib meiega samas ülikoolis ja minuga peaaegu sama ala. Eriti sõbralik ja tore on! Meile Mariaga mõlemale meeldib:D Käisime siis eile ESIMEST korda siin Birmis korralikult ka väljas. Olime õhtul kodus ja niisama rääkisime, kuulasime muusikat and stuff. Mingi 10-11 ajal vist liikusime klubisse nimega RISA. Väljast tundub see pooleväiksem, kui see tegelikult on:D Klubis siis allkorrusel üks suur saal ja üleval 3 väiksemat ja siis veel sellised lounge alad. Muusika oli väga hea ja tantsida sai niiet jalad meil kõigil pärast valutasid ja koju kõndides neid ikka nii naljalt ei tundnud:D Inimesi oli päris massiivselt. Klubis siis allkorrusel üks suur saal ja üleval 3 väiksemat ja siis veel sellised lounge alad.
Siin praegu ka üks asi nimega Artsfest ja siis selle raames toimuvad üle Birmi erinevad üritused ja igast laadad ja asjad. Päris häid lauljaid ja bände on siin. Igati mõnus ja rahvamassid. Ou gaad, lihtsalt uskumatu mis rahvas koguaeg liigub. Üks kaubanduskeskus mille kaudu me linna käime(kõlab veidralt, ma tean:D) oli PAKSULT rahvast täis ja selle läbimiseks a la 100 meetri skulus vist 10 minutit aega sest kõik liikusid erinevalt politsei soovitusele nii kuidas jumal juhatas, mitte kahes kolonnis. Igatahes hullult palju toimub korraga, ei jõua jälgida üldse:D Käisimegi siis eile e. laupäeval päeval ka natuke sel festivalil. Uudistasime ringi. Täna tulime ka, aga tegelt rohkem netti. Mäkki jälle:D Sest kodus meil endiselt pole. Tuleb välja, et kuna me nii vähe Inglismaal olnud, ei piisa ainult pangakontost ja on vaja 100 poundi suurust deposiiti. GREAT. Üks suur jama selle paberimajanduse ja asjade paigaldamisega koguaeg. Oeh, mis siis veel. aa üks päev, kui Mariaga jalutasime linnas, lendas üks naine me juurde, et kas me tasuta asju ei taha: et tulge 15 minuti pärast Victoria väljakule. Läksime siis kohale ja saime kinkekotid igasuguse kosmeetika ja stuffiga. Väärtus oli vist 150 poundi:D Vastutasuks n-ö pidime paaril pildil rõõmsa näo tegema:D Lähevad need pildid siis ühte ajakirja nimega GLAMOUR mis põhimõtteliselt nagu Cosmopolitan. Ja hetkel vist väga muudki ei oskagi kirjutada. KOguaeg juhtub midagi ja kõike nii palju, et minusuguse haugimäluga inimesel ununeb kõik eriti kiirelt ju ära:D Eks ma üritan edaspidi üles kohe kirjutada, siis parem lugeda ka. Aga selle poolsegase jutuga ma siis praegu lõpetan. Panen paar pilti ka meie uuest majanaabrist ja meist. Olge tublid, baih!

Sekeldused

Oleme siis Birminghamis rohkem kui nädala olnud. Oma kodus aga 4 päeva. Teisipäeval kolisime siis sisse. Kõik oli hästi, kui väja arvata, et meil polnud mitte ühtegi asja siin:D Nt tekid, padjad, pann, taldrikud, käterätid jne. Ühesõnaga olid puudu tarbeesemed. Kui landloard meid majja sisse juhatas, võtmed kätte andis ja ise ära läks, uudistasime veel natuke hoolikamalt ringi ja avastasime, et eelmised üürnikud puhtusest eriti suurt lugu ei pidanud. Landloard oli veel nendega kokku leppinud, et nad kõik enne meie tulekut n-ö läikima lööks, aga no see oli viimane asi mida nad teinud olid. Igal pool oli ikka päris must. Seinad, põrandad, vannituba, köök, laed ja AKNAD. Nagu tõsiselt hea, et neist läbi nägi:D Igatahes läksimegi siis linnatiirule puhastusvahendite ja esmaste asjade järele. Kõigepealt käisime ühes kohas nimega poundland, kus siis nagu nimestki järeldada võib, on abosluutselt kõik asjad 1 pound. Toretore. Ostsime siis sealt igast staffi kokku ja ründasime Primarki koduosakonda, kus mõlemad müüjad, kes meid Mariaga teenindasid, aind naersid. Meil oli ju kõigest mõlemal käed ja üks suuursuur ostukorv asju täis. Põhimõtteliselt ei näinud me ise nende asjade tagant väljagi:D Saime siis kõik kottidesse ära pressitud ja mõlemal oli vist poest väljudes kokku 5 kotti. Mul oli kummasgi käes 2 suurt plus veel üks suur kott patjadega kaenla all. Saime siis oma 50 meetrit kõndida, kui hops Marial läks ühel kotil sang puruks. Kuna mul üks kott oli küll raske aga veits tühjem, siis pressisin oma asjad kahest kotist ühte ja andsin ühe oma terve talle. Bad idea. Kõndisime siis seekord kõva 10 meetrit ja hops mul läks seesama "terve" kott katki:D Võtsin siis kaenla alla sellegi koti ja kõndisime edasi. Järjekordne hämmastav 20 meetrine teekond ja kaks kotti katki jälle. Primarki paberkottide kvaliteet on arusaadavalt PARIM. Too hetk me lihtsalt panime asjad maha ja mõtlesime mis teha, et kuidagi ja ühes kõigi asjadega koju jõuda. Aga kuna midagi paremat pähe ei tulnud, siis lihtsalt istusime seal oma 10 segipaisatud ja katkise koti keskel ja naersime. Keset tänavat mõlemad kõveras, inimesed kes mööda läksid hakkasid ka naerma, mis ainult võimendas meie reaktsiooni. Peale 10 minutilist naeruteraapiat võtsime siis end lõpuks kokku, pressisime asjad oma katkistesse kottidesse, võtsime kõik mingit imepidi kätte ja kaenla alla ja hakkasime ikkagi kodu poole astuma. Umbes 5-8 peatusega ja valust punaste kätega jõudsime mingil imeväel kohale. Olgugi, et me sellest aasta tassimisest olime täiesti läbi omadega, ootas meid veel kõige raskem osa-koristamine. Oh joy. Sõime ja puhkasime siis natuke ja hakkasime vist 5-6 ajal pihta. Lõptasime 11 ajal. Akende pesuks läks mul kokku vist 2 ja pool tundi. Tõsiselt, neid aknaid polnud vist keegi peale nende paigaldamist pesnud e. siis kõva 3-4 aastat. Igatahes hakkama me lõpuks saime ja tulemus oli igati vaeva ja aega väärt. Mõlemad saime endale hubased ja PUHTAD! toad. Great success! Vajusime siis mõelmad too õhtu voodisse ja järgmine päev e. siis kolmapäeval otsustasime linna minna, et paari asja korda ajada. Tahtsime paigaldada neti ja avada pangakonto, millest aga kumbki eriti lihtsaks ei osutunud. Käisime siis pangas kõigepealt, kus teller ütles mulle, et meil vaja uue UK aadressiga dokumenti, Ütlesin siis talle, et meil ainult üürileping hetkel, mis peale ta küsis, et kas mul juhilube pole. Ma ei saa aru mis loogikaga ta arvas, et kui ma ütlesin, et ma Eesti kodanik ja kolisin siis nädal aega tagasi, et mul Inglismaa juhiload saavad olla?! Ja kusjuures kõigis pankades küsiti mult seda ja seda PÄRAST, kui ma olin öelnud, et ma siia alles kolisin. Hmm. No tuli siis välja veel üks võimalus, nimelt et me küsiks koolist tõendi uue aadressiga, et me seal sellest sügisest käima hakkame. Läksime siis kooli juurde, küsisime, et meil sellist paberit vaja, mispeale üks tädi sealt meile ütles, et seda tõendit ei saa me enne 28'ndat kui me seal alustame. Jällegi TORETORE. Läksime siis tagasi panka, ütlesime, et ei saa seda paberikest, mispeale teller ütles et on ka võimalus, et meile saadetaks arve koju. Telefoni, gaasi elektri vms. Läksime siis telefonifirmasse, kust öeldi et me ei sa ei netti ega telefoni paigalda ennem, kui meil pole pangakontot! On aind võimalus, et maksame tagatisraha 100 poundi, mida meil aga tol hetkel polnud nagu hästi kuskilt võtta enam. Tulime siis koju peale pikka seiklemist ja mõtlesime, et ilmselt niipea ei saa me siis kumbagi. Hommikul aga tuli mõte ikkagi helistada meie elektri ja gaasi firmale. Ainus mure oli, et meil polnud õrna aimugi, mis firma see võiks olla ja veel vähem mis selle number on. Meie landloard ka ei suvatsenud too hommik telefonile vastata, mispeale ma võtsin kätte telefoniraamatu ja helistasin paar suuremat gaasifirmat läb. Kuna ükski neist ei olnud ikkagi see, kes meile teenuseid osutas, helistasin lõpuks infoliinile ja küsisin, et kust ma selle teada võiks saada. Tuli välja, et on üks number(nagu eriti hea leiutis), kuhu helistad ja ütled oma postiindeksi ja aadressi ning nad otsivad su firma ülesse. See oli automaatvastaja/arvutisüsteem siis. Igatahes saime lõpuks teada, helistasime sinna ja uurisime, et kuna oleks meile esimene arve võimalik saata. Ja TORETORE, alles 3 kuu pärast. GREAT! Ja siis ma seletasin, et meil oleks mingit arvet või tõendit me siin elamise kohta varem vaja, mispeale tüüp ütles, et nad saadavad meile kinnituse, et nimed arvel on muudetud. Helistasin siis kohe panka, et uurida kas sellest tõendist piisaks, mispeale teller MADE MY DAY! ja ütles, et koos üürilepinguga piisab küll. Nüüd ootamegi siin seda paberit nagu taevaõnnistust, sest lähipäevil nad lubasid saata nii selle kui ka pangast vajalikud dokumedid, mis ma ära pean täitma ja siis nendega kontot minema avama. Peale seda e. siis LOODETAVASTI järgmine nädal peaksime ka saama lõpuks siia neti. Hetkel kasutame me lähedaloleva mäki wifi võimalusi vahest, et vajalik ja mitte nii vajalik netis ära ajada:D Niipalju siis meie sekeldustest uue kodu algusega ja asjaajamistega. Täna tuleb lõpuks ometi üks kergem ja vähem igasugust paberimajandust täis päev ja saame rahulikult võtta ja tööd otsida. Nii palju siis praegu, Baibaih!