A guide to recognizing your saints

Tänase posti pealkiri on ühtlasi ka see film, mida me just Mariaga vaatasime. Surfasin päeval netis ja otsisin huvitavaid ja häid filme, mida miskil põhjusel näinud pole ja voilaa. Aastast 2006, peategelast vanemas eas mängis jälle mu lemmik Mr. Robert Downey Jr. Film ise räägib selle sama filmi režisööri elust ja põhimõte on sellel filmil, mis kõlas ka viimase repliigina: I left everyone, but no one ever left me. Ma ei hakka sisu siia lahti kirjutama, vaadake treilerit ja mis veel kõige õigem mõte, vaadake filmi. See on kuradi hästi tehtud, väärt film.Aga minu elust, hmm. Natuke on viimane hetkel peapeale pööratud, aga juhtub I guess. Or not, whichever. Varsti saab korda ma loodan. Reedel sõidan koju. Eesti koju. Nädalaks. Ilmselt väga paljud sellest ei saa teadma, kuna blogi privaatne ja mujal ma seda ka väga kuulutama ei hakka. Lähen kindlatel põhjustel ja kindlate inimeste juurde, niiet kvaliteetaeg ahead. Vaheaeg hakkab ka nüüd 3 nädalat. Kooli tagasi alles 19 aprill, niiet tagasitulles vaja kooliasjade kallale asuda ja tööl palju käia. Aga sellel mõtlen alles siis, praegu on ainult üks asi tähtis ja see on Eesti. Kohe olen seal:)
Take care!

Forgive and forget

Pühapäev vastu esmaspäeva, täpsemalt pool kaks öösel. 2 päeva järjest õhtuses vahetuses tööl olnud ja jalad on läbi. Ainuke viga või siis häda füüsilises mõttes. Mõtted/emotsioonid jms on aga ülepea. Viimase 2 nädala jooksul on ikka kõik, mis valesti ja halvasti saanud minna, ka läinud. Ma ei tea, ei jõua vist isegi kohale, mis toimub. Nüüd, kui blogi privaatsem, võiks ju kirjutada siia, aga ei jõua. Kui oma peaski mõteid selgeks ei saa, siis vaevalt kirjutadesgi välja tuleb. Lihtsalt loodan, et ükspäev inimesed mõistavad ka ise, et iga faking tegu mõjutab teisi. Eriti inimesi, kes selle jama sees. Hopefully everything will be alright. Aju ju iseenesest hea organ inimestel, süda ka. Kui rohkem inimesi neid kasutama õpiks, oleks maailm hulga parem ja kergem koht. Ja see ongi mu miljonimõte tänasel ööpoolikul või mis iganes ajahetke kirjeldus siia sobiks. Ootan, et aeg lendaks veel kiiremini ja kõik oleks möödas. Jep, that's all I can do right now- hope for a better tomorrow.

Smiling with that invisible gun held to my head

Laupäeva lõuna/hilishommik ja päike piilub vaikselt pilvede vahelt. Ilm tundub hea ja soe, aga hetkel ma pean ainult õppimisega tegelema. Viimased päevad on kuidagi eriti kiirelt möödunud. Kolmapäev oli siis vaba, magasin päris kaua ja koristasin tuba korralikult, õppisin ja nothing special. Magama sain natuke enne nelja ja ärkasin kell 7. 9ks kooli ja õnneks saime 8 ajal ära õhtul. Seega 11 tundi koolis, ajee. Aga koju jõudes- uskumatu, polnudki väga laip. Noh vaatasime Mariaga siis õhtul veel Unistuste Printsessi, mis on eeee jah. Mul pole sõnu, täiesti absurdne saade, aga no vähemalt sai hea kõhutäie naerda. Siis vaatasime veel desperate'i draamat ja magama saime mõlemad päris hilja, as usual. Eile magasin poole päevani ja mul pole ausalt öeldes meeleski, misasja ma eile tegin. Hmm, ei tule jah. No õhtul või tähendab öösel vaatasin kahte filmi. Mõlemas oli siis peaosatäitjaks Robert Downey Jr. Üks lemmikuid on ta, for sure. Esimene oli siis Kiss kiss bang bang, mis oli väga hea ja pakkus ka mõnusas koguses huumorit. Teostus, näitlejad ja kogukompott oli väga hea. Teine film oli siis Sherlock Holmes, mida ma üle kuu aja tahtsin ja üritasin kinno minna vaatama, aga ei tulnud sellest midagi välja. No nüüd nägin lõpuks ära ja jäin jälle väga rahule. Ma pole küll eriline Sherlock Holmesi fänn, seega ei oska raamatutega võrrelda, aga filmina mõjus väga hästi. Natuke võibolla häiris graafika. Et mõnes kohas oli aru saada, et arvutiga tehtud. Aga see polnud mingi üliobvious ja ilmselt enamus seda ei märkaks. Aga noh, I'm weird like that. Üleüldiselt film, kus oli n-ö seiklust, head pointi, huumorit ja head näitlejatööd. Soovitan kindlasti.
Aga vot, polegi midagi teinud muud. Täna tuleb pikk õppimis ja ka tööpäev ja homme sama lugu ilmselt. .
Aga niipalju siis seekord, take care!

Everything will be alright, when the evening comes

Pühapäeva hommik ja me Reginaga ärkasime kõva tund aega tagasi. Okei hommikust pole vist juttu eriti enam, kell pool kolm nimelt. Juhtub I guess.
Igatahes eelmine nädal siis. Hmm, esmaspäev oli midagi mida enam ei mäleta. Teisipäev oli kool, jooksin jälle linnas ringi ja õhtul käisime eesti tsikkidega väljas. Käisime ühes uues kohas nimega Barracuda, kus oli stiilipidu, mille teemaks pidi olema Arstid ja Õed. Nojah, vast 2 inimest oli vastavalt riietuses. Mõni oli Captain Jack Sparrow wannabee, mõni niisama kasti sees duracelli patarei (wtf, i know:D) jnejne. Meil oli ka algul hull plaan kostüümis minna. See plaan kukkus aga haledalt läbi. Mõtlesime et joome siis end tequila abil arstideks ja õdedeks, see plaan kukkus ka natuke läbi:D Noh liikusime siis mingi kell taksoga klubisse ja oli juba alguses päris hea. Kõik joogid olid 1 nael ja rahvas oli normaalne. Me ei suutnud ühtegi seina märgata, success! Enamus olid tudengid ja kõik olid korralikult purjus ja parajas koguses rändavad. Awesome. Ainuke miinus klubi puhul oli ülikleepuv põrand, mis mind pidevalt paljajalu tahtis jätta. Aga pole hullu, truu kraanikauss vetsudes aitas hädast välja. Kodutee meil e. siis Marial Reginal ja mul oli veel kõige rändavam ja VALJEM. See caps lock täiesti omal kohal. Moodustasime tänaval uue Birminghami rahvakoori, mille auliikmeteks oleme meie ehk ergonoomiliselt maitsekad eestlased ( emo for short). Igatahes kui kirjutaks inglise keeles, avaldaks kaastunnet vaestele elanikele, kes sel õhtul meie teele sattusid kas siis tänaval või oma majades rahulikult magades. Aa ja paar minu eriti loogilist leiutist: Ou vaadake, mingi tüüp on seal vist väga ära vajunud. Natuke lähemale jõudes selgus, et tegu oli liikluskoonusega. Kodus süüa tehes( sest olime kõik nagu nälginud Kanada aguli elanikud) tahtsin küsida, et kus mu taldrik on, kukkus välja Kus mu kalkun on? Miks? See on siiani müstika. Algul ma ei saanud arugi, aga Regina puhkes naerma ja siis jõudis kõigile pärale. Siinkohal tuleb vist öelda endale ja tõdeda, et enam ei tohiks peale võtta.
Edit: Nüüd juba teisipäeva öö vastu kolmapäeva, aga salvestasin viimase posti draftina ja ei avaldanud, sest olen geenilineuss või midagi. Anyway vahepeal külastasime siis walkabouti kaks korda. Esimene kord reedel koos Regina ja Marjuga jällegi. Oli iseenesest hea õhtu. Live band esines üleval korrusel ja all korrusel oli ka hea muusika( most of the time) MarjuRegina nägu sain palju aind pokida(eks kes saavad aru, need saavad:D) Marju pidi järgmine päev tööle minema ja liikus seetõttu varem koju, meie Reginaga lasime veel 2 tundi tantsu ja otsustasime ka lõpuks koduteed uuesti meelde tuletada. Laupäev oli selline poolhangumise päev. Käisime vist poes ja vaatasime Reginaga 3 õudukat ära. Oh joy! :D Väga targad tüdrukud. Alustasime Saagi 6 osaga, siis vaatasime Orphanit ja viimaks Mirrorsit, mida ma polnud siiani suutnud ära näha. Kõigerohkem meeldis kindlasti see keskmine. Ega ma väga õudusfilmide tüüp pole. Eriti nende, kus pool ajast mingid absurdsed silmade väljarippumised ja muud asjad toimuvad. Niiet võite järeldada, mis kõigevähem meeldis:D Mirrors oli ka päris okei, aga minu jaoks natuke liiga võlts. Kuna nii paljud seda kiitnud, siis lootsin ilmselt paremalt, but oh well. Orphan oli igatahes väga hea, seda vaataks uuesti. Ja no see peaosatäitja tüdruk, damn she was scary:D Good job.
Ja pühapäeval oli siis ühe armsa eesti tüdruku Merle sünnipäev. Kuna me kõik olime superkiired, siis jõudsime sinna vist alles natuke enne 9t. Meisterdasin (teised olid moraalseks toeks, niiet siiski team effort:D) ühe maitsva küpsisetordi ja üritasin oma ÜLIvärisevate kätega sinna peale ka natuke kirjutada valge sokolaadiga. Hakkama sain, aga tõsiselt, uusi käsi oleks vaja. Need praegused ikka keelduvad kategooriliselt koostööd tegemast. Aga sünnipäev oli hea, käisime Walkaboutis veel mingi aeg öösel kunagi ja pärast seda liikusime kõik meie poole. Pakkusin mästernuudleid ja ajasime rändavalt loogilist juttu. Pooled meist said veekindlatintegaga erikaunid tatoveeringud endale käte peale( good job! :D).
Esmaspäeval käisime kooki maiustamas ja Marju ja Reginaga ühes kaugemal asuvas poes Astas. Nimelt läheb sinna kõndimiseks umbes tund ja tagasi sama lugu. Tagasitulles üritasin kiire sammuga tulla, sest pidin kooli ka jõudma. No worries, jõudsin paariminutlise hilinemisega. Oli meil uus õppejõud n-ö. Ta tegelikutl prof. fotograaf, kes meie grupile põhitõdesid peegelekaameraga töötamisel selgeks üritab õpetada. Järgmine nädal juba esimene fotoshoot ju. Jei, mõte mul olemas ja usun et teostus peaks ka jõukohane tulema. Aa aga õppejõust, mingi eriti kena ja chill tüüp on. Pool klassi( või siis peaaegu et terve) armus muidugi ära tasse kohe. K.a. need paar geitüüpi, kes me kursusel. Ma naersin pool ajast, mis asjade ja "pärlitega" mõni tsikk hakkama sai. Nt. üks tüdruk küsis, et kas sa elad Birminghamis, mispeale tüüp vastas, et ja umbes ümber nurga. Siis tsikk mõtlemata küsis, et kus täpselt. Tüüp vaatas teda minuti ja ütles Stalker. Nalja kui palju, tsikil oli muidugi eriti häbi aga noh juhtub:D Aga vähemalt mul ja teistel oli lõbus. Sain vist peale 9t alles ära, aga polnud väga hullugi. Väsimus oli küll, aga samas huvitav oli niiet tunnid möödusid helikiirusel. (okei mitte nüüd päris helikiirusel but close enough) Ja siia astusingi väsinult mp3 seltsis koju. Õhtul või no öösel sain jälle väga hilja magama, sest mõtteid keerleb peas väga palju. But this is not really the place to talk about that. Vot ja täna läksin 12ks kooli, oli 2 tundi loengut ja korraks linna ning koju. Tegin natuke süüa ja vajusin magama suurest väsimusest paariks tunniks. Marju jõudis ka õhtul koju ja kui ärkasin, magas tema:D vahetustega meil see uni siin. Õhtul vaatasime filmi Coco enne Chaneli, mis mulle täitsa meeldis. Selline inspireeriv film. Ainuke asi, mis häiris oli tõlge. Nimelt film prantsuse keeles ja meil oli mingi mastablasta tõlge ja seal kõlasid laused u. järgmiselt: How tomorrow this? Lihtsalt pool juttu oli seosusetu:D Aga no elasime üle ja saime ikka kõigele pihta. Kahe peale jagasime ära, hah. Kuna Marju homme eriti vara peab tööle minema, siis üritab ta hetkel juba unega sõprust luua. Ma olen rebel ja istun netis ja kuulan head muusikat ja teen natuke oma reporti, mis järgmine nädal on vaja esitada. Päris keeruline ja raske on, aga vast saab hakkama. Tahaks head hinnet saada, mitte lihtsalt läbida. Eks näis, peab ilmselt end homme raamatukokku vedama. Vot pikad päevad on olnud. Varsti tuleb natuke vaheaega, siis on hea. I hope so at least. Tahaks kõigerohkem praegu Eestis ja kodus olla, aga kuidagi vist ei tule see praegu välja. We'll see. Olge tublid siis, Baih

Look up in the sky and recongnize it's sunshine

Nädal möödus rahulikult. Võib vist nii öelda. No see osa nädalast mis möödas, vähemalt. Tegelikult ju 2 päeva veel jäänud, jehuu. Nädalavahetus, aeg koristada ja kõik asjad korda ajada( st siis organiseerida ja planeerida- mu lemmiktegevus. not) Välja ei jõua ilmselt, või samas kes teab. Anyway viimased päevad siis- kool, filmid, linn, kino, väsimus, rohkes koguses kohvi. Peaaegu nii. Triinu tuli tagasi esmaspäeva õhtul koos mõnusa maiusega, wohoo. Lemmikasi (hint:D). Liisu tegi imemaitsva küpsisetordi, oli au seda imetleda:DKinos sai käidud-Valentine's day. Päris hea film, näitlejad olid armsad ja sisu oli armas. Mõnus. Käisime Mariaga täna linnas, niii hea päev oli. Päike pigistas koguaeg silma kinni ja istusime ühes välikohvikus. Ilm oli päris soe, hõlmad lahti ja hea olla. Käisime poodides ringi ja kulutasin natuke raha. Tegi päeva veel paremaks. Nimelt meeldibmulle rahast ilma jääda:D Ei aga jah, tunne on sees hea( because of the things that money just can't buy) . Õhtul vaatasime filmi. New York, I Love You on nimeks. Ilmselt enamus kas kuulnud või näinud seda. Ma ütleks, et väga rändav film. Heas mõttes siiski, aga rändav. Eks vaadake, tasub ära küll :) Nüüd avastan natuke vanemaid plaate ja üritan oma muusikakogu suurendada, maruniruks teine jäänud siin Inglismaal. Eks vaikselt edeneb. Kuulasin Talib Kweli Get By'd ja tuli meelde Tallinnas käik, kui ma ikka ehtne tatilatikas olin. Vist 8 klass, sõitsime Mustamäelt kesklinna Merksiga ja ta mp3st tuli see. Siiamaani on see mul mp3s ja iga kevad kõlab see tihtitihti. Tekitab hea tunde. Tõeline moodbooster. So to speak. Tegelikult tuleb mul alati kevadega hea tunne, head mälestused. Naljakad/rändavad/head. Muusika, mis sellega kokku käib on oma teema. Mul koguaeg vist nii, et igale tujule ja aastaajale on vastav muusika. Noh jah. Igatahes hea. Siin ilm hetkel iga päev mõnusmõnus, tahaks aind väljas olla. Pidasime Marjuga plaani, et teeme oma rõdu hispaania stiilis fiesta balkanyks hah:D Eks näis mis sellest välja kukkub. Toolid ja laud olemas, niiet pool tööd tehtud.
Homme plaan linnas käia, gymis ka. Vaja pilte ilmutada ja vist korra koolist ka läbi hüpata. Ilm tuleb hea, tahaks lihtsalt jalutada, hea muusika seltsis, ajee. Ei oskagi midagi pikemalt kirjutada. Eks mõtteid oleks, aga neid nii palju, et jutt valguks väga laiali ära. Niiet ei hakka lugejate silmi kiusama. Püsige positiivsed, Baih!

One Two Oh My Goood

No esmaspäeva õhtu käes ja ma olen läbi nagu läti raha. Või isegi rohkem. Kuna näpud ei taha koostööd teha siis annan lühiülevaate. Oli rummi-siidri-kokane laupäev. Hea, käisime väljas ja tantsida sai päris palju. Magama saime jälle hilja, aga no see pole enam midagi uut. Pühapäeval vegeteerisime hommiku poole vist ja lõuna ajal sama lugu. Tescos käik oli suursaavutus. Asjade kokku muretsemiseks läks a la 15 minutit ja järjekorras 45. Tavaline, võiks juba meelde jätta, et pühapäev pole kohe kindlasti õige päev mil Tesco superstoori külastada:D No ja siis tulime koju, sõime natu ja hops uni peal. Magasin vist viiest poole üheksani. Maria ja Regina lasid nagu hiired ringi, mõtlesid et ma ärkan üles. Armas:D Aga no ei tulnud hommikuni seda unekest ja nii me vaatasimegi veel filmi. Kui ma vaid mäletaks mida...hmm..see noh..eee..no ei tule vist ikka. Igatahes magama saime ka kunagi ja hommikul magasin ISEGI päris kaua täna. Käisime linnas, hüppasin salongist läbi. Fingers crossed, saan sinna placemendi. Siis olin koolis kella kolmest. Mitu kohvi ja energiajook ja hea olla. Saime natu varem ära tegelt, vist pool üheksa. Aga koju jõudmisega läks ikka kuidagi kaua, jalad ei teinud koostööd:D Vot ja nüüd ma istun voodis ja ootan, et äkki tuleb uneke veidike, aga seda vist ei juhtu niiet lähen tüütan Mariat:D Homme tuleb suht lühike päev, saab jälle sauna ja muid mõnusid gymi nautima minna, ajee. Ja kolmapäev vaba(haahaaaaleeluuujah). Vot ja saigi sõrmedes jõud otsa, olge tublid ja Baih!
Aa sidenote to Krissu: serial killers are not the ppl to be obsessed with:D