Oleme siiski hetkel omadega Gandias. Peale internetikohvikus paaritunnist passimist läksime tagasi rongijaama lootuses, et äkki ta ootab meid siiski seal. Tuli isegi tark mõte, et teatada läbi infopunkti üle jaama, et Krists Lacis( meie hosti nimi) tule palun turismiinfo ette. Mõeldud-tehtud, aga keda ei tulnud, oli meie host. Nojah, ootasime siis veel natuke ja vist mingi poole tunni pärast helistas kõigepealt Valencia tüüp, et kõik korda aetud ja saate meie poole tulla ja vist paari minuti pärast ka Krists, et kus te olete. Egas midagi, ostsime siis pileti, käsime söömas veel ja asusime Gandia poole teele. Natuke alla tunni sõitu ja olimegi kohal. Tüüp oli rongijaamas vastas ja no ma pean kohe ära mainima, et see tüüp ei jää kunagi vait . Ehtne chatterbox. Aga pole hullu, täitsa lõbus oli teine. Elab ta 5-toalises korteris koos vanemate ja õega ja jällegi on rõdu, kust tookord oli mõnus vaade mägedele ja kirikule, mis keset mäge n-ö asub. Asjad lahti pakitud ja esimesed jutud aetud, läksime tüübi töökohta, ühte baari, mis oli selline hubane/chill koht. Sees oli 1 baar ja väljas teine. Kohta ümbritses suur aed ja väljas oli palju laudu, kus inimesed siis tavaliselt istusid ja jooke nautisid. Kuna läksime sinna esmaspäeval, siis oli seal suhteliselt tühi. Väga tühi, nimelt 6 inimest vist peale meie ja ta töökaaslaste. Aga ega see kedagi seganud, oli n-ö erapidu. Saime eriti head rummi koolaga, rummi kohati 2 korda rohkem kui kokat. Ja istusime seal ja ajasime pooleldi hispaania, pooleldi inglise keeles juttu. Mingi aja pärast tuli Kristsi ülemus ja pakkus välja, et lähme kuhugile edasi. Läksime siis ühte ranna äärsesse klubi moodi kohta. Sinna läksime ülemuse Porchega, kuhu neljakesi vaevu ära mahtusime. Klubis oli jällegi rohkelt Hispaanlasi, kes kõik rahulikult jooke ja blunte nautisid. Muidugi tehti meile kohustuslik shott, millest keeldumine oleks solvamine. Ja ega me siis ebaviisakad ju saanud olla. Aa ja siin ikka tõesti igalpool n-ö peresüsteem. Selles mõttes, et kui oled ikka sõber, siis oled põhimõtteliselt perekond ja sulle tullakse alati vastu. Tänu ülemusele olid kõik joogid tasuta, sissepääsu ei olnud jne. Meie host ka rääkis, et ta on kõik tänu tutvustele saanud. Ülemusega sai tuttavaks, kui ta kohalikku kossutrenni läks, kus ta treener oli selle ülemusega sõber ja nii see läks. Aa ja siin linnas pidavad ainukesed n-ö kaagid olema baltiriikidest, et muidu ei ole siin mingeid pahandusi vms. 
Kõige halvem linnaosa on tuntud seepärast, et 2 kuud tagasi läksid seal 2 tüüpi kaklema ja üks sai natuke klobida. No tere. Ei hakka vist Birmi siinkohal üldse võrdlemagi. Igatahes tagasi õhtu juurde liikudes, kuna need n-ö pärisklubid olid too õhtu tühjad, siis liikusime poole viiest koju.Siin ju on peod olenevalt rahva hulgast 8ni hommikul või kuirahvast jagub, ka kuni 12ni lõunal. Awesome. Magasime kõva 5 tundi ja liikusime hommikul randa, mis jällegi oli lihtsalt nii ( kindlasti ei oska oodata mis sõna nüüd tuleb) iluuuus! Aga kuna päike 2 ajal väga kõrvetama hakkas ja ma endal superosava päevituse suutsin saada kätele, siis liikusimegi 2st tüübi poole ja tegime väikese siesta une. Väikese ehk sii 4st 9ni. Siinne päike väsitab lihtsalt nii hullult ära, et teisiti väga ei saa. Ärkades avastasin oma põletused käel, mis igale poole vastu minnes valu tegid. Vot üks asi, mis pole kohe üldse ilus. Aga õhtul läkime siis n-ö linnatuurile ja Krists näitas meile kõiki vaatamisväärsusi ja niisama linna. Lõpuks maandusime ühte kesklinna söögikohta, kus tellisime pitsa kolme peale ja no täiesti lõpp kui hea see oli! Kõhud pungil, jalutasime rahulikult koju ja rääkisime juttu ja ma üritasin rõdul kuskilt netti varastada. EI läinud õnneks väga, kuna ühendus kadus ja tuli nagu jumal juhatas ja peale tunniajalist mässamist andisn ma alla. Kella 2st läksime ära magama ja mina üritasin kuidagi oma põletusega kohaneda, sest igas poosis oli liiga palav magada. Note to self:osta puhur! Järgmine hommik ärkasime, kui meie host meid äratas, sõime mingied imelikkehispaania rullikesi hommikusöögiks ja käisime linnas natuke netis ja tulime jällegi koju, et pesus käia ja kella neljaks valmis panna, et Brasiilia- Hollandi mängu minna vaatama kohallikku baari. Mina toetasin Brasiliiat, meie host Hollandit ja enamus baaris olijatest samuti viimast.
Noja,mäng vaadatud suundusime tüübi poole, puhkasime ja läksime õhtul linna kahekesi Krissuga, kuna host oli tööl. Pidime hiljem kokku saama ja välja minema. Jalutasime siis ringi ja leidsime eelmisel päeval külastatud söögikoha isegi üles ja tellisime ühe ülihea pitsa, peale mida jalutasime veel ja nautisime lihtsalt ümbruskonda. Koju jõudsime vist natuke enne kahte ja mõtlesime, et pikutame natuke ja lähme tüübi töökohta. Aga no nii kui pead patja puudutasid, tuli selline uni peale, et vajusime lõplikult ära. Jäi pidu seekord ära. Hommikul ärkasime päris vara ja asusime oma asju kokku pakkima( Im starting to hate packing, seriously) Asjad kokku pressitud, asusime Valencia poole teele. Rongisõit oli enam-vähem ja kui Valenciasse jõudsime, võtsime kohvi ja jäime oma järgmist hosti ootama. Õhtupoole vist mingi 7 ajal saime siis lõpuks oma hostiga rongijaamas kokku. Tüübi nimi oli Guille ja tegelikult on ta pärit Urugaist, aga oli Valenciasse tööle tulnud. Tegeleb poole kohaga fotograafiaga ja kuna sellega väga hästi ära ei ela, tegeles ta kõrvalt ka veebidisainiga. Elas ta esialgu üksi, kuna 2 Argentiina tsikki olid Madridis kuskil paraadil ja neljas tüüp oli natuke enne välja kolinud. Saimegi siis selle väljakolinud tüübi toa endale n-ö. Korter ise oli 11 korrusel ja lihtsalt haigelt ilusa vaatega linnale( eriti öösel) vaatasid välja ja selline tunne nagu oleks pooleldi džunglis, sest maja kõrval asus üks park/allee, mis oli mitu kilomeetrit pikk ja viis lõpuks randa. Lucky us! Igatahes esimesel õhtul ei teinud midagi erilist, istusime ja tutvusime ja lugesime ja lõpuks vajusime ära magama, et välja puhata. Järgmine hommik, kui ärkasime, sadas väljas vihma ja mõtlesime, et mis seal ikka ja magasime edasi. Ärkasime kunagi pärastlõunal ja hopsti vihm oli ka lõpuks järgi jäänud. Käisime poes ja muretsesime natuke eluks vajalikku ja õhtul vist kunagi 8 ajal otsustasime, et tavai võiks ujuma minna. Mõeldud-tehtud. Jalutasimegi mööda eelnevalt mainitud alleed randa. Päike loojus täpselt sel ajal ja võite kujutada, kui mõnus jalutuskäik see oli. Rannas aga oli veel 10 korda mõnusam, sest kohale jõudes oli juba pime ja kui vees olid, siis otse mere poole vaadates läks meri sujuvalt üle taevaks tumesinistes toonides. Vaatasid ranna poole ja olid palmid, tuled, palmid, tuled. Vasakul ja paremal paistsid udu seest mäed ja kõrged hooned. Ilusilusilus! Peale seda meil jaksu jalutamiseks polnud, kuna see oli a la 35 minutiline teekond ja nii me läksimegi trammiga. 5 minutit ja kohal, success. Peale seda käisime pesus ja tüüp teatas, et tal üks Inglismaalt pärit sõber läheb järgmine päev ära ja vaja tähistaama minna. Kunagi 12 ajal olime valmis ja läksime ühte väikesesse baari kesklinnas, kus olid diivanid väljas ja hea hubane õhkkond. Seal olid siis 2 Hispaania tsikki, meie host, briti tüüp, 2 hispaania tüüpi, prantsuse tsikk ja šveitslane. Ja läks hästi, kuna 90 protsenti rääkis neist inglise keelt. Vahelduseks oli ka kerge suhelda. Nautisime head seltskonda, long islandeid ja hubast atmosääri. Kui see baar kinni pandi, liikusime edasi ja kuna üks tüüp oma flaieritega lehvitades käsi tahtis ära kaotada, läksimegi sinna. Klubi ise oli kergelt-öeldes imelikku kujundusgea. Sisutus ja kõik muu oli väga kena, aga kuju. Ee meenutas nagu keskmisest natuke laiemat koridori, kus kahel pool diivanid ja lauad. Rändav ruum ütleks selle kohta. Muusika oli päris hea, aga mingi aeg tuli siiski tahtmine edasi liikuda. Nii jõudsime järgmisse kohta, mi s oli natuke normaalsema ruumiga, aga joogid olid see-eest hingematvalt kallid. Muusika eest siiski plusspunktid hah. Isegi Tribe’i ja wu tangi tuli, msi hispaania kohta ikka väga haruldane. VÄGA. Anyway jällegi mingi aja pärast liikusime edasi uude kohta, mille nimi oli music box. No tere! Ütleks, et selle koha nimeks võiks panna träna peakorter. Täiesti haige, mis muusika seal oli. Aru ei saanud kuna laul vahetus ja kõik lihtsalt tiksusid. Sealt kohast tegime kiirelt minekut ja mõtlesime, kas minna randa või mitte. Lõpuks sai väsimus võitu ja läksime taksoga 6 ajal koju. Ärkasime järgmine hommik erinevalt eelnevatest päevadest päris vara ja liikusime linna, et natuke poodides ringi tuuseldada. Sõime kesklinnas ja nautisime päikest. Õhtul liikusime Guille poole ja läksime jällegi ujuma. Ujumast tulles mõtlesime kino üles leida, et mõnda filmi vaadata. Aga ainuke kino, kus väidetavalt sai kõiki filme ilma hispaania keelse peale lugemiseta vaadata, asus natuke linnas väljas. Läksime siis kohale peale väikest ekslemist ja oh üllatust, 2 kõige sitemat filmi olid ainult ilma seebikalaadse peale lugemiseta ja nii me läksimegi hoopis ülisuurde keskusesse istuma ja sööma ja saime aimu Hispaania mängust. Kui Hispaania võitis, läks asi täiesti hulluks. Koju jõudes kuulsid mitu tundi, kuidas inimsed signaalitasid karjusid ja laulsid, kõik täielikus eufoorias. Kui ma ei eksi ( kalamälu) siis oli see vist poolfinaali mäng. Igatahes selle toreda lärmi saatel lugesime raamatut, kuni ma sujuvalt ära vajusin ja hommikul ärkasin riietes ja samas asendis, kus magama jäin. Skill. Peale väikest hommikusööki ja hangumist, liikusime randa, kus olime seni, kuni päike ikka liiga julmalt põletama hakkas ja hispaanlastel siesta aeg hakkas. Peale randa käisime kodus pesus ja otsustasim e raamatuotsingule minna. Inglise keelse. Järjekordne nõela heinakuhjast otsimise teekond võis alata. Lõpuks leidsime siiski ühe ülisuure raamatupoe ja hoidsime pöidlad peos. Kui müüja käest küsisin, osutas tüüp alla korrusel ja ütles kõige tumedama häälega mida ma vist iial kuulnud olen, down stairs! Meil oli, niiet ee okei. 
Leidsime siis paar riiulit ja valisime 2 raamatut välja ( kui mõtlee, mis pärast te Hispaanias raamatut otsite siis teadmiseks, et me ei suuda lihtsalt passida rannas) anyway peale seda liikusime jälle sööma ja mul oli tore kokkupõrge ühe tüübiga, kes oma flaieritega jälle lehvitas. Kui ma ei rahulikult ütlesin, läks tüüpi täiesti närvi ja karjus puta mulle. Mul oli väga palju raskusi enda tagasihoimisega, et ma talle bitchslappi sealsamas poleks andnud. Kui juhuslikult ei tea, mis puta tähendab, siis google translate aitab. Igatahes 10 minuti pärast sain üle ja kui kell juba päris palju oli, liikusime tagasi oma hosti poole. Too õhtu oli järjekordne kodune õhtu ja ei teinud midagi erilist. Järgmine päev läksime hommikul vara randa ja kui lõuna ajal koju läksime, oli 1 Argentiina tsikk koju jõudnud. Tutvus tehtud, liikusime korraks linna, et jällegi natuke poodides käia. Leidsin enda kauaotsitud valge nahktagi ja tuju kohe jälle seda võrra kõrgem. 
Väikesed asjad pakuvad vahest ikka kahtlaselt palju rõõmu. Natuke jälle vaesem, liikusime hosti poole ja sõime õhtust Hispaaniale kohasel hilisel tunnil. Välja jällegi see õhtu ei läinud, aga magama saime siiski a la 2 ajal kui mitte hiljem. Kui hommikul ärkasime, mõtlesime et teeme täieliku rannapäeva. Nojah. Iseenesest ju hea mote, aga kui Katre aka the genius suudab päikesekreemi maha jätta, siis päike on väga valusalt kõrvetav. Kuna rand asus ühe väikese linnaosa juures, läksingi päikesekreemi jahile. Kui lõpuks poe leidsin, ei saanud seal kaardiga maksta ja mul läks kõva pool tundi aega, et lõpuks raha välja võtta. Aa ja kuna järjekordselt suutsin ma pangakaardi maha jätta, helistasin Krissule, kellest ma osavalt mööda suutsin kõndida. Lõpuks leidsime ikka üksteist üles ja saime selle kuradi päikesekreemi. Aga noh randa jõudes oli natuke hilja. Seda avastasime me muidugi hiljem, kui pepu ja õlad armsalt ära põlenud oli. Osavus missugune. Andsime päikesele lõpuks alla ja läksime tagasi korterisse. Kuna kumbagi korterielanikku kodus polnud, istusime niisama rõdu peal ja ajasime juttu, kui järsku selgest taevast 2 tüüpi välja ilmusid, et no tere kes teie olete. Sama küsimusega neile vastates selgus siis lõpuks, et üks neist oligi see tüüp, kes just välja kolinud oli ja et nad tulid nädalavahetuseks külla. Olgu, house count: 6 Tunnike hiljem tulid ka korterielanikud koju koos uue tüübiga. Egas midagi, seltsis segasem. Muideks kõik 3 tüüpi olid prantslased ja 2 neist elasid Hispaanias ja üks oli lihtsalt neil külas. Kui lõpuks kõik 7 inimest pesus said käidud( jällegi pean ära mainima, et see võttis toredalt kaua aega, eriti viimastel) oli väike õhtusöök ja hakkasime veini ja muud toredat alkoholi tarbima. Kuna kaardid seisid nõnda ahvatlevalt laua peal, tuli mote joomismänge hakata mängima. Eee, bad idea. Kuigi see mäng iseenesest oli päris äge ja sai kõvasti nalja.
See meenutas mõnes mõttes bailat ja samas väga ei meenutanud ka ( segaduses). Igatahes mäng ise oli siisjärgmine: kaardid pandi kõik ühe pudeli otsa, kust siis ringis olijad hakkasid kaarte ära puhuma. Vastavale kaardile oli vastav alkoholikogus või mingi reegel. Nt kuningas tähendas, et keegi alustas rändavalt mingi asjaga. Nt banaan, mis on puuvili ( hello captain obvious)ja siis kõik pidid ühe puuvilja ütlema kuni see, kellel enam ühtegi pähe ei tulnud, jooma pidi. Ja kõige n-ö karmim reegel oli, et kui terve paki maha puhusid, siis pidi oma klaasi tühjaks jooma. Ütleme nii, et seda juhtus üks kuni mitu korda meie ringis. Kui me ükskord lõpetasime ja kõik parajalt purjus olime, tuli mõtte randa liikuda. Tüübid tegid veel mingi erilise imekoksi kaasa ja me keegi ei tahtnud teada, mis seal sees oli. Rannas liitus meiega veel üks Hispaania tüdruk ja ameeriklane, kes siis meie argentiinlasest tsikki n-ö kaaslane oli. Anyway imejook jällegi ära tarbitud ja liiga suurtes kogustes naerdud ja rebitud, liiksuime ühte rannaklubisse, kus tantsisime ja tantsisime ja tantsisime veel. Koht ise oli selline tavalises klubistiilis, kus oli paar baari.Aga seal viis välja üks uks, kus olid igasugused india/egiptuse stiilis kujud ja istumiskohad, kus inimesed lihtsalt nautisid ja tantsisid. Ma usun, et see n
-ö tagaed või asi oli suurem, kui sisemine ruum ja ega ausalt-öeldes ka palju ilusam ja mõnusam. Täpselt selline tunne nagu olekski Egiptuses( kui paned kõrvad lukku ja teeskled et igalpool pole Hispaania keel) Kui klubi juba vaikselt tühjaks läks ja päike tõusma hakkas, otsustasime randa minna. Läksime viiekesi, kuna teised olid lihtsalt vahepeal ära kadunud. Mina, Krissu, meie host ja 2 prantsuse tüüpi. Viimased läksid ujuma ja tegid mingeid veidernaljakid tsirkusetrikke seal vees. Random.Päikesetõus vaadatud, mõtlesime et liiguks lõpuks koju. Ja kuna kõige targem mote tundus takso võtta, siis nii tegimegi.Ainult et see polnud mingi tavaline taksosõit. Kuna meid oli viis ja taksos oli 4le koht, siis tagaistme vaatepilt oli täiesti koomiline. Mina istusin pooleldi ukse peal, krissu istus keskel jalad ühe tüübi pepsi all ja 4 tüüp oli maas ja üritas end varjata . Fail. Me kõik lihtsalt naersime terve tee ja ega taksojuht ka ise parem polnud. Tegelt oligi tema, kes meile sellist armsat sõiduviisi soovitas. Lõpuks, kui kõik taksost välja saime, liikusime tagasi korterisse ja ajasime veel natuke juttu ja 10 ajal läksime ära magama.
Peale seda “lühikest” ööd, ärkasime alles lõuna ajal, peale mida suundusime randa, kus magasime veel ja üritasime suure kuumuse käes elus püsida.
Õnneks oli vees ulpimine taevlik ja kui kell juba 8 poleks tiksunud, oleks me ilmselt sinna jäänudki.
Igatahes liikusime siis poodi, et õhtuks natuke juua osta ja tagasi korterisse, et veel pesus käia. Kohale jõudes olid veel 2 Hispaania tsikki korterrisse tulnud ja jällegi seltsis segasem. Üks oli suhteliselt vaikne aga teine tsikk oli see-eest topelt valju ja emotsioonikas, aga heas mõttes. Jällegi imepikk pesus käimis järjekord üle elatud, jäime õhtusööki veini seltsis ootama. Nimelt tegid 3 prantsuse tüüpi meile kõigile pastat. Kui lõpuks kõhud kõigil pungil täis olid( tänu hispaanlase lahkele jagamisoskusele) alustasime nagu eelminegi õhtu, joomismängudega.Seekord lõppes see aga uue mängu Ma pole kunagi..Ilmselt enamus teavad seda, niiet ma ei hakka seda lahti seletama. Igatahes lõppes jällegi kõigil see suure alkoholitarbimisega ja lõpuks otsustas Argentiina tiskk, et nüüd peab terviseks hakkama jooma. Pool rumm, pool koola või siis pool viin ja pool fanta. Armas. Kui lõpuks väljaotsustasime liikuda, oli kell juba a la 4 ja läksime ühte rannaklubisse, mis oli eriti massiivne. Ma ei oska seda isegi kirjeldada. Kõik oli selline ranna äärse lounge teemas.Diivanid, mitu suurt tantsupõrandat, baarid jne. Sissepääs oli ka korralikult soolane, aga mul läks õnneks ja sain tasuta. Jehuu. Igatahes olime seal jällegi kuni päike juba tõusma hakkas ja peale seda istusime veel rannas mitu tundi. Kui lõpuks otsustasime koju minna, mõtlesime et võtaks trammi. Kuna trammid käisid ikka 40 minuti tagant ja meie 500 meetri kauguselt nägime, et tramm juba tuleb, siis mis seal ikka, hakkasime kõik täiest väest jooksma. Mööduvad taksod ja autod muidugi elasid kaasa ja ma võin vaid ette kujuta, mida inimesed arvaisd, kui nad 4 lammast elueest peatuse poole jooksmas nägid. Random yet again.Kodus tegime veel süüa, s.t. siis et sõime pasta ülejääke ja vist mingi 9 ajal läksime ära magama. Kuna meie Krissuga järgmine päev Alicante poole pidime sõitma hakkama, ärkasime suht vara ehk 10 ajal ( und kui palju) ja hakkasime pakkima ja käisime pesus ja uurisme pileteid ja muud vajalikku. Varsti olid juba kõik üleval ja nii me istusime rõdul ja elutoas ja ajasime veel viimaseid jutte ja tegime viimaseid nalju. Lõpuks läksid pooled randa, jätsime hüvasti ja mitte väga palju hiljem läksimegi ka meie takso peale, et rongijaama minna. Hüvasti jätud olid natuke nukrad, sest meil oli lihtsalt nii kuradi äge seal. Viimaste päevade ülipikad peod ja kõik muu. Võib öelda, et Valencia oli tollel hetkel meie lemmik linn, kus käinud olime. Rongijaamas ostsime piletid ja asusime rongiga Alicante poole teele..
