26. august
Auto-Laeva-lennuki sõit vaevaliselt, aga edukalt läbi elatud jõudsime Londonisse. Sealt üritasime hotelli minna, aga kuna me olime poolsurnud ja liiga laisad et mingit odavat transpordi vahedit otsida, otsustasime takso kasuks. Jõudsime kohale ja toretore-tuba teisel korrusel kuhu viis aasta pikim trepp(vähemalt meile tundus ta nii kõigi oma 7 kotiga) Pakkisime siis asjad lahti (ehk siis viskasime mööda tuba enamus laiali) ja suundusime Kesklinna poole. Mis osutus nii kõigest 10 korda raskemaks, kui me arvasime. Esiteks juhatas hotelli admin meid olematusse bussi peatusesse olematu liini peale(mainiks ka, et ta inglise keel oli toredalt vene aktsendine ja mitte just kõige paremini arusaadav). Jalutasime siis lihtsalt esimese bussipeatuseni, kus üritasime 3 inimeselt abi küsida. FAIL:D Kaks ei saanud inglise keelest aru ja kolmas polnud kohalik. Õnneks tuli siis üks tüüp kes teadis mis bussiga me metroo peatusesse jõuaks, et keskusesse jõuda. Aga täpselt see liin (just our luck!) ei tulnud, ega tulnud, ega tulnud ega tulnud. Kõik teised liinid käisid a la 5-10 minuti tagant aga meie õnnistatud buss saabus tunni aja pärast. Ja muidugi läksime me enne viimast peatust maha, sest mõtlemine polnud tol hetkel meie tugevaim ala. Küsisime siis jälle ühe tüübi käest abi ja ta juhatas meid õnneks õige bussi peale, millega saime siis sinna metroopeatusesse. Piletit ostes
küsis kassapidaja mu käest, et kui vana Maria on. Marju ütles, et 19 ja siis tüüp pani vastu, et Ooh I thought you were 14. Maria nägu oli lihtsalt the most priceless thing ever:D Aga see selleks. Läksime siis õige metroo peale ja jõudsime mingi 40 minutilise sõidu peale õigesse peatuses. Linnas käisime niisama mööda oxford streeti ja tegime paar poetiiru. Suutsin ikkagi paari asja peale raha raisata, aga kuna enamus poode hakkas juba sulgema, siis mõtlesime, et homme tagasi. Jalutasime siis veel niisama ja mõtlesime, et võiks vahelduseks midagi süüa ja kuna peale 20 minutilist seiklemist ei tulnud midagi peale võimsa mäki vastu, siis maanudsimegi sinna. Peale seda jalutasime natuke veel ja hakkasime
tagasi hotelli poole juba seiklema.Peale metrood saime isgei õige bussi peale(tegelikult tänu ühele abivalmile bussijuhile, kellelt me küsisime ja ta
pärast meie juures veel seisma jäi ja ikka üle küsis, et me õige bussi peale saaks), aga otsustasime alateadvuses oma hotellist mööda sõita ja tunnise ringi teha, et siis uue ringiga tagasi sõita( jällegi kui teine bussijuht seal peatus kus ta alustas, siis ta küsis et kus meil vaja minna oli. Andsin talle aadressi ja ta ütles et ta peataba me hotelli ees. Thank god for helpful people). Londoni aja järgi jõudsime vist hotelli ühe ajal. Aga arvestades et Eestis oli kell pool kolm ja me olime paaritunnise unega juba 36 tundi üleval olnud, võite ette kujutada kui surnud me olime. Asjad lendasid seljast ja meie maandusime suure hooga voodisse. HEAVEN:D
27. august
Hommikul mina ärkasin siis pool ,kümme, käisin pesemas ja asjatasin niisama ringi. 10 ajal ärkas Maria ka ja panime siis aeglaselt end valmis ja sõime oma mästerhommikusööki (minul koosnes see 4 kommist, tervislik toitumine siiski kõige tähtsam:D) Igatahes sõitsime siis poolteist tundi jälle keskusesse bussi, siis doubledeckeriga ja metrooga. Mõtlesime minna vaatamisväärsusi vaatama peal väikes oxford streeti tiiru, aga kuna me olime kella 7ks täiesti läbi, siis käisime hoopis starbucksis ja liikusime kodu poole jälle. Enne viimase bussi peale minekut oli mul paaritunnine seiklus ja linnatuur aga sellest võite juba minult endalt lähemalt küsida;D Igatahes peale seda kui lõpuks koju jõudsin, olin ma jällegi eriti läbi ja vajusin mõnusalt voodisse teadmisega, et hommikul ootab ees jällegi massiivne pakkimine.
28.august
Hommik! Praegu siis pool üheksa ja me kogume jõudu suureks seiklemiseks, et jõuda rongijaama siit hotellist. Sain IMEVÄEL pakkimisega hakkama 40 minutiga(tavalise 5-8 tunni asemel, Great Success!:D)
EDIT: Jõudsime siis peale pikkapikkapikka (ikka väga pikka) transpordiga seiklemist erinevatel viisidel Birminghami. Rongidega on siin hetkel hull jama. Me pidime ümber istuma ja 2 tunni asemel sõitsime vist kokku natuke üle 4 tunni. Olime linna jõudes eriti väsinud ja peatus oli täpselt ühes massiivseimas kaubanduskeskuses Bullring. Me muidugi olime täiesti läbi, aga panime juba silma peale, mis poodides vaja homme käia:D Igatahes juhatati meid bussi peale, mis tiirutas tegelt kesklinnas aind ja bussjuhist ei olnud ka abi, kuna viimane vaatas mulle poolpaanikas näoga otsa kui talt infot ja abi küsisin, Nimelt hakkas tüüp seletama et ta on väikesest külast pärit ja ei tunne linna. Nagu WHAT. Ega bussijuhtidel ikka pole vaja linna tunda..Random. Igatahes läksime siis ikkagi tolle bussi peale, kus üks tšikk küsis meilt, et kuhu me minna tahame, ütlesin siis talle aadressi ja ta ütles, et ilmselt oleks meil kõige kergem taksoga minna. Et siis pärast rahulikult uurida, et mis liinid sealt hotellist keskusesse käivad and stuff. Jutustasin päris pikalt takka ja sain päris palju kasulikku infot. Igatahes ta tuli meiega kuni taksoni ja veendus, et me ikka kohale jõuaks. Lovely:) Meil tänu väga abivalmitele ja soojadele inimestele siin ikka elu palju kergemaks tehtud. Hotellis oli jällegi väga sõbralik adminn, vedas me kohrvid ise tuppa ja andis mitumitu kasulikku flaierit ja staffi. Siinne hotell on Londoni omaga võrreldes ikka super. Meil on 2 tuba, kummasgi oma telekas ja veel vannituba koos vanniga. Oleme väga rahul:) Linn on täpselt selline ja paremgi, kui ootasime. Mõnus kodune ja samas piisavalt suur. Perfect:)
