Sweet reality

Aeg vist tõesti lendab. Täna siis täpselt kuu aega juba Inglismaal veetnud ja igati rahul. Paar n-ö mõõna (kogu jama pangakonto ja netiga) olnud, aga neid ei anna võrrelda kõige positiivsega. Mis siis vahepeal teinud. Eelmine nädalavahetus algas siis meil neljapäeval, kui toimus Gatecrasheri e. meie töökoha pidu, pidi olema uue ja vana töötajaskonna tutvumisõhtu vms. Hmm kujunes aga nii välja, et vana staffi oli ohtralt ja meie Marjuga siis ainsad kaks uut:D Not that we minded. Meie, kes pole siiani veel ühtegi korda seal tööl saanud käia, sest meil pole ikka seda toredat asja nimega National Insurance number. Mul see esmaspäev e. siis ülehomme intervjuu selle asjus ja loodetavasti saab seda protsessi kiirendada, et ei peaks a la 6 nädalat ootama, et lõpuks tööle asuda. Armas süsteem see. Igatahes manager lubas meid igati aidata ja ise ka nendega ühendust võtta kui ma esmaspäeval selgeks ei saa teha, kui üliülihädavajalik see numbrike on:D Anyway tagasi neljapäeva õhtu juurde. Käisime siis kokku vist 4 erinevas baaris ja meie kaastöötajad muidugi olid kõik eriti sõbralikud, enamus olid kas meie supervisorid või managerid, aga see selleks. Tähistasime siis päris korralikult nendega. Alustasime vist pool kümme ja lõpetasime pool seitse hommikul. Oh seda taevalikku tunnet kui ma lõpuks voodisse sain vajuda ja ülimagusat und väga kõva 3 TUNDI nautida. GREAT:D Järgmine päev siis asjatasime ringi ja õhtul tulid siis meie juurde 2 eesti tüdrukut Maarja ja Kadi, kes endale siis korterit otsima asusid. Pean neile au andma, nad olid üleval olnud vist juba 40 tundi ja nägid erinevalt meist vägagi elusad välja..See selleks, paar tundi pärast neid tuli ka veel üks minu tuttav Londonist paariks päevaks. Niiet reedel oli meil täismaja siin. Käisime jälle väljas, sain mõnusalt külma, sest olin enda arust SUPERWOMAN ja lasin tilladitalladi ilma jakita ringi väljas. No hommikul ärkasime siis jälle peale mingisugust 4 tundi und ja käisime linnaga tutvumas ja tegime korraliku turisti tiiru. Õhtul jõime niisama veini, mille me aasta mäkgaiveri kombel avasime. Nimelt kuna meil puudus avaja, siis tegime seda järgmiselt: kõigepealt kuumutasime noa gaasipliidi tule kohal ja torkasime seda korduvalt läbi veinikorgi, kuni see alla andis ja selle ilusti pudelisse sai suruda. Okei, tegelt tegi seda Elliot, sest meie ainus tehnika oli jõuga suruda, mis oli sama mõtekas kui loota, et siin ükski thankyou come again hindu sinuga juttu ei taha rääkida. Ma olinsiis juba päeval suht tõbine ja miskipärast vein seda vist võimendas, sest umbes 11 ajal õhtul tabas mind 50 aastase vanamehe suitsetaja köha ja toredad külma-kuuma hood. Kogulugu siis oli too õhtu minuga. Magasin vist kokku üle pika aja 12 tundi ja hommikul ärgaksin peksasaanu tundega:D Pühapäeva hommikule kohaselt lebotasime kõik ikka korralikult ja mingi hetk käisime jälle linnas. Aa vahepeal leidsid Kadi ja Maarja ka endale kodu. Sisse kolisid väga normaalsel kella ajal-vist 10 õhtul. Rändav. Igatahes esmaspäevaks oli siis elanike arv siin majas meil jälle 3 peale taandunud ja terve see nädal olemegi puhanud. Kuni eilseni ofkoors. Enne seda, neljapäeval siis, käisime ka Maarja ja Kadi uues kodus pannkooke söömas. Oeh, heaven! No sellist luksust pole me veel saanud endale lubada, aga nüüd mõtlesime et võtame ka ise end kokku ja hakkame vahepeal n-ö tava toite tegema. Koht, kus me vahepeal süüa ostsime, Tesco marketid. No seal kõik asjad ikka suhteliselt kallid, aga oh happy day. Avastasime paar päeva tagasi turu. Uskumatu mis hinnad. No Eestis ei saa ka sama raha eest nii palju. Ostsin näiteks 1 naela e. 18 krooni eest suure koti täie banaaane ja oma lemmikõunu, mis kokku kaalusid vist 4 kilo vms. Neid jagub nii kõva 2 nädalaks. Sama ajal, kui Tescos maksis 3 banaani juba 2 naela. Ja seal turu peal oli ofkoors meie lemmik juust ka kõigest 3 korda odavam. Meie ostsime seda rõõmsalt 36 krooni eest, turul see 14 krooni. No tere, kus me elanud oleme-ei tea:D igatahes elu muutus kohe 20% lillemaks peale seda avastust:D
Aga eile siis..Käisime jälle väljas. Oeh, jõudsime isegi normaalsel kellaajal vist koju. Alustasime siis oma tavapärase tiiruga, käisime ka ühes uues klubis nimega Sugar suite, kus pidi mingi eriti äge ja suur pidu olema. Uhm, fail:D seal oli vist heal juhul 10 inimest. Muusika oli see-eest väga hea, aga nii 20 minuti pärast sai villand ja läksime Risasse, kus me algul jalutasime sisse. Hops, ei saa kaardiga sissepääsu eest maksta. Läksime siis välja, et raha välja võtta, aga turva tuli meie juurde (mainiks, et tüübil oli selline salakaval nägu peas, nagu hakkaks meile kohe cracki ärima:D) ja ütles et hei kas tasuta ei taha sisse saada. Mõeldud tehtud:D Aga ka seal tuli siis mõte edasi liikuda, sest no rahva keskmine vanus oili kas 50 või 15:D take your pick. Siis tuli hoopis parem mõte oma koduklubi üle vaadata. Oleme seal küll päris mitu korda käinud, aga no alati kui see täiesti tühi. Läksime siis sinna, rääkisime turvadega, kurtsime veel oma NI numberi muret:D Liikusime siis sisse ja hops. Orientatsioon kadunud. Kui tühjana veel saad aru, kus mis saal on, siis no tol esimesel hetkel, kui sisse läksime oli küll niiet no näeme homme:D Anyway rahvast oli massiivselt, kuigi polnud täismaja. Umbes 2000 inimese ringis. Aga ikkagi tundus, et kuidagi way too many people. Võite vaadata kodulehte(www.gatecrasher.com/Birmingham), siis saate mingit aimu võibolla. Aga ega, et täiesti (või natukenegi)must aru saada, peab seda ise külastama:D anyway niipalju siis seekord. Igatahes üritan siis LÕPUKS lähipäevadel oma toast ja meie majast ka ülevaate koos piltidega anda. Seniks Baiih