January 10, 2010

Back to UK

Olen siis tagasi Inglismaal. Eestis oldud aeg oli kvaliteetaeg- väga hea ja nii kaua oodatud. Pühad, aastavahetus ja kõik muu, mui bueno:) Aga siin tagasi ka hea olla. Teine kodu ikkagi. Alustasin siis oma tagasitulekut reedel kell 7 hommikul bussijaamast. See hommik oli väga närviline minu poolt kuna kõik tundus minu vastu olevat. Kõigepealt küsis emps 6.40, et kas mul piletid ikka olemas. Ma oleks tol hetkel endale ikka hea obaduse pähe tahtnud virutada. No panin siis oma superaeglase arvuti tööle ja närveldasin seal taga, et ma ei jõuagi selle bussi peale. Aga no lõpuks sain piletid välja prinditud. No ja siis tuli meelde et bussisõiduraha ka nagu vaja, kiire tiir automaadi juurde. Kell oli vist siis juba 6.58, aga just my luck, Maria vanaema ootas bussijaamas et Marjule paar teed koos minuga kaasa saata ja hoidis ka bussi n-ö kinni. Sain siis kiiruga bussi peale ja rändasin mõnusalt viimasesse ritta, et seal Tallinnani magada. Vist 2 tundi sain ikka magada ja paar head obadust sain ka tänu käsipuu ja Eesti maanteede "sileduse" koostööle. All good, jõudsin bussijaama, kus Maria koos Liisiga oma kaunite excited pohmasnägudega istusid:D Passisime siis seal mingi aeg, avati check-in, tuli ka vahepeal ninanäpistaja Kaarel( mu nina on siiani valus ) ja asusimegi läbi turvakontrolli lennuki poole teele. Mul oli lõpuks 3 salli kaelas, sest läpaka kotist eemaldamisel vist kõik ülejäänud asjad paisusid ja ruumi jäi veel vähemaks, kui seda ennem oli. Igatahes lend siis natuke hilines, aga no kohale me jõudsime. Lennujaamas ostsime bussipiletid Birmi, tegime väikese lõunasöögi ja asusime teele. Mainiks, et me bussis oli vist vähemalt 2 eestlast, kellest üks selliseid poolrändavaid pilke pidevalt saatis:D Igatahes kohale jõudsime tavalise 4 tunni asemel 5 tunni pärast, ehk siis 9 õhtul. Eesti aja järgi 11. Seega minul oli selle reisi pikkuseks kõva 16 tundi, armas. Tulime siis hopshops taksoga koju ja imetlesime oma rõõmsate nägudega meie armast kodukest. Astusime sisse üle postihunniku ja kohe esimese asjana panime kütte tööle. Maja oli ehtne jääkamber:D Plus minu toa lagi oli nii niiskeks läinud, et mu toas oli natuke lund ehk krohvi alla sadanud. Ääretult kaunis. Pakkisime siis paar asja lahti, aga tol õhtul jäi meil mõlemal tuba mustlaslaagriks. Aa ja õhtul mingi 10 ajal tulid siis kõigepealt Maarja ja ta hääletajast sõber David meile külla. Viimane oli siis üks ringi rändav šotlane, kes ajutiselt Birmi ära eksis. Peale eestlaste, nagu ma aru sain, ta siin muud suurt ei näinudki:D Igatahes rääkisime ja jõime veini siis neljakesi ja tulid ka Kadi ja Elise, kellega jutsutasime veel, aga kuna me olime Mariaga ikka superväsinud, siis siinse kella järgi vist 1-2 ajal läksid kõik oma teed ja meie oma külma voodisse magama. Kuna mina elan ka veel kõige kõrgemal, siis minu tuba soojenes kõige hiljem ja magama minnes oli see endiselt kerge külmkapp, seega magasin 2 kampsuni ja mitme pluusi ning 3 paari pükste ja 3 paari sokkidega ja 2 tekiga. Sain ka sooja, jei. Hommikul magasime päris kaua ja siis suundusime linna, kus meil mõlemal paari asja oli vaja. Sain ka ühe hilbu aga üldiselt väga ei viitsinud poodides käia, sest no rahvast oli ikka palju nagu alati laupäeval ja polnud väga tuju seal seigelda. Koju jõudsime päris hilja ja õhtul tulid jällegi Kadi ja Maarja külla, kellele me ka häid paremaid Eesti saadusi pakkusime, lahked nagu me oleme..vahest:D
Täna siis ärkasin äratuse peale, et õppima hakata. Sain valmis ühe asja, mis teisipäeval vaja esitada. Täpsemalt grupitöö. Ilmselt pean ka terve homse päeva õppima, aga seekord raamatukogus, sest siin kodus on ikka väga raske end õppimisele pühendada ja mitte saja muu kõrvalise asjaga tegeleda:D Vot, aga õpin siis veel nüüd ja õhtul tulevad jällegi Maarja ja Kadi külla. Esimesel neist on suur armastus äratuskellade vastu (Tervitused, Maarja!:D)Aga nii palju siis praegu, baih!

1 comment:

Anonymous said...

Tervitused, Katre. I hate you :D Ma ametlikult annan sulle järgmine kord, kui me kohtume, peksa. Ja David nägi ikka Birminghami ka. Ja Bowlplexi. Aga eestlased meeldisid talle kõige rohkem (nagu ta pärast mainis).
Musid,
M