skip to main |
skip to sidebar
Made my day
Tänase päeva post nr. 1 on siis pühendatud minu tänahommikusele mõttele. Kui nii saab öelda. Igatahes lugesin siis netis paari asja ja kuulasin uusi laule ja leidsin Mr. Busta (Rhymes)kommentaari, mis ta seoses oma uue plaadi kohta (mis loodetavasti see aasta välja tuleb) ütles. Nimeks on ta plaadil The Chemo, mis eesti keeles siis keemiaravi tähendab (teisisõnu vähiravi? Mu eesti keel lonkab vähe, aga see pole väga tähtis..saate aru küll) Ja ütleb ta siis selgituseks järgmist: "The new album is 80 percent finished, and it's called The Chemo. It’s the first time I'm announcing the name of the album. It’s self-explanatory. We’re coming to kill the cancer in music. I ain’t trying to offend anybody. We gotta re-establish the understanding that the perspective of hip-hop is to make music that always felt undeniable and unprecedented and we set a standard. I feel that starting to happen again with the likes of the Raekwon Cuban Linx II, and a lot of projects are starting to feel like they’re coming again. A lot of projects are feeling like they remind us of what hip-hop is really supposed to feel and sound like." Ma olen liiga laisk, et seda tõlkida, aga enamus kindlasti saab inglise keelest aru niiet pole vast mõtetki. Igatahes see mõte made my day, et on oodata häid asju tulevikus. Sest see mis praegu hip hop muusikas toimub, ee ütleme nii, et pole minu tass teed enamuselt. On ka muidugi neid, kes käivad küll ajaga n-ö kaasas aga ajavad jätkuvalt enda rida ja teevad seda kuradi hästi. Aga hetkel neid teisi on liiga palju. Way tooo many. Kõigenael oli vist kui nägin Snoopy ja Soulja boy aka olenväikediblahärpleja videot koos. NO tervist. Snoop oli kas veryvery high või väga broke. Üks kahest. Ma keeldun uskumast, et ta seda vabast tahtest tegi:D Ja üldse Soulja boy(sorri nüüd nende ees, kes ta tulihingelised fännid on) öelda oma laulus, et ta on planeedi kõige parem räppar. Ee maybe in your dreams. Ei, isegi seal mitte. Olen ausalt väga mäd, et sellised artistid julgevad ennast üldse hip hopi alla liigitada. See pole ega saa ka kunagi minu silmis hiphop olema. Ja kõigile, kes seda kuulavad ja praegu mulle keskmist sõrme tahaks näidata. Can kiss my fat ass:D 
Inimeste pärast, kes ainult sellist hiphoppi kuulavad ja seda kõige paremaks peavad ja seda ka avalikult välja näitavad, ongi need samad inimesed kelle pärast ülejäänud maailmal hiphopi vastu eelarvamused on. Ma võin vist vähemalt sada inimest nimetada, kes mulle seda nina alla on hõõrunud või mind eriti imelikuks on pidanud. Omg vaata, mida sa kuulad. Ja tegelikult enamus neist niinimetatud kriitikutest ei teagi tegelikult ühte laulugi, mis mu playlistis on. Sain nüüd selle siis südamelt ära. Kohe hea olla:D Asun siis teist juttu kirjutama, mis natuke asjakohasem(ehk siis Inglismaaga ja minu tegevustega seotud)
Tänase päeva post nr. 1 on siis pühendatud minu tänahommikusele mõttele. Kui nii saab öelda. Igatahes lugesin siis netis paari asja ja kuulasin uusi laule ja leidsin Mr. Busta (Rhymes)kommentaari, mis ta seoses oma uue plaadi kohta (mis loodetavasti see aasta välja tuleb) ütles. Nimeks on ta plaadil The Chemo, mis eesti keeles siis keemiaravi tähendab (teisisõnu vähiravi? Mu eesti keel lonkab vähe, aga see pole väga tähtis..saate aru küll) Ja ütleb ta siis selgituseks järgmist: "The new album is 80 percent finished, and it's called The Chemo. It’s the first time I'm announcing the name of the album. It’s self-explanatory. We’re coming to kill the cancer in music. I ain’t trying to offend anybody. We gotta re-establish the understanding that the perspective of hip-hop is to make music that always felt undeniable and unprecedented and we set a standard. I feel that starting to happen again with the likes of the Raekwon Cuban Linx II, and a lot of projects are starting to feel like they’re coming again. A lot of projects are feeling like they remind us of what hip-hop is really supposed to feel and sound like." Ma olen liiga laisk, et seda tõlkida, aga enamus kindlasti saab inglise keelest aru niiet pole vast mõtetki. Igatahes see mõte made my day, et on oodata häid asju tulevikus. Sest see mis praegu hip hop muusikas toimub, ee ütleme nii, et pole minu tass teed enamuselt. On ka muidugi neid, kes käivad küll ajaga n-ö kaasas aga ajavad jätkuvalt enda rida ja teevad seda kuradi hästi. Aga hetkel neid teisi on liiga palju. Way tooo many. Kõigenael oli vist kui nägin Snoopy ja Soulja boy aka olenväikediblahärpleja videot koos. NO tervist. Snoop oli kas veryvery high või väga broke. Üks kahest. Ma keeldun uskumast, et ta seda vabast tahtest tegi:D Ja üldse Soulja boy(sorri nüüd nende ees, kes ta tulihingelised fännid on) öelda oma laulus, et ta on planeedi kõige parem räppar. Ee maybe in your dreams. Ei, isegi seal mitte. Olen ausalt väga mäd, et sellised artistid julgevad ennast üldse hip hopi alla liigitada. See pole ega saa ka kunagi minu silmis hiphop olema. Ja kõigile, kes seda kuulavad ja praegu mulle keskmist sõrme tahaks näidata. Can kiss my fat ass:D 
Inimeste pärast, kes ainult sellist hiphoppi kuulavad ja seda kõige paremaks peavad ja seda ka avalikult välja näitavad, ongi need samad inimesed kelle pärast ülejäänud maailmal hiphopi vastu eelarvamused on. Ma võin vist vähemalt sada inimest nimetada, kes mulle seda nina alla on hõõrunud või mind eriti imelikuks on pidanud. Omg vaata, mida sa kuulad. Ja tegelikult enamus neist niinimetatud kriitikutest ei teagi tegelikult ühte laulugi, mis mu playlistis on. Sain nüüd selle siis südamelt ära. Kohe hea olla:D Asun siis teist juttu kirjutama, mis natuke asjakohasem(ehk siis Inglismaaga ja minu tegevustega seotud)
1 comment:
mulle meeldis see muusikaline vahepõige
Post a Comment