Made my day

Tänase päeva post nr. 1 on siis pühendatud minu tänahommikusele mõttele. Kui nii saab öelda. Igatahes lugesin siis netis paari asja ja kuulasin uusi laule ja leidsin Mr. Busta (Rhymes)kommentaari, mis ta seoses oma uue plaadi kohta (mis loodetavasti see aasta välja tuleb) ütles. Nimeks on ta plaadil The Chemo, mis eesti keeles siis keemiaravi tähendab (teisisõnu vähiravi? Mu eesti keel lonkab vähe, aga see pole väga tähtis..saate aru küll) Ja ütleb ta siis selgituseks järgmist: "The new album is 80 percent finished, and it's called The Chemo. It’s the first time I'm announcing the name of the album. It’s self-explanatory. We’re coming to kill the cancer in music. I ain’t trying to offend anybody. We gotta re-establish the understanding that the perspective of hip-hop is to make music that always felt undeniable and unprecedented and we set a standard. I feel that starting to happen again with the likes of the Raekwon Cuban Linx II, and a lot of projects are starting to feel like they’re coming again. A lot of projects are feeling like they remind us of what hip-hop is really supposed to feel and sound like." Ma olen liiga laisk, et seda tõlkida, aga enamus kindlasti saab inglise keelest aru niiet pole vast mõtetki. Igatahes see mõte made my day, et on oodata häid asju tulevikus. Sest see mis praegu hip hop muusikas toimub, ee ütleme nii, et pole minu tass teed enamuselt. On ka muidugi neid, kes käivad küll ajaga n-ö kaasas aga ajavad jätkuvalt enda rida ja teevad seda kuradi hästi. Aga hetkel neid teisi on liiga palju. Way tooo many. Kõigenael oli vist kui nägin Snoopy ja Soulja boy aka olenväikediblahärpleja videot koos. NO tervist. Snoop oli kas veryvery high või väga broke. Üks kahest. Ma keeldun uskumast, et ta seda vabast tahtest tegi:D Ja üldse Soulja boy(sorri nüüd nende ees, kes ta tulihingelised fännid on) öelda oma laulus, et ta on planeedi kõige parem räppar. Ee maybe in your dreams. Ei, isegi seal mitte. Olen ausalt väga mäd, et sellised artistid julgevad ennast üldse hip hopi alla liigitada. See pole ega saa ka kunagi minu silmis hiphop olema. Ja kõigile, kes seda kuulavad ja praegu mulle keskmist sõrme tahaks näidata. Can kiss my fat ass:D Inimeste pärast, kes ainult sellist hiphoppi kuulavad ja seda kõige paremaks peavad ja seda ka avalikult välja näitavad, ongi need samad inimesed kelle pärast ülejäänud maailmal hiphopi vastu eelarvamused on. Ma võin vist vähemalt sada inimest nimetada, kes mulle seda nina alla on hõõrunud või mind eriti imelikuks on pidanud. Omg vaata, mida sa kuulad. Ja tegelikult enamus neist niinimetatud kriitikutest ei teagi tegelikult ühte laulugi, mis mu playlistis on. Sain nüüd selle siis südamelt ära. Kohe hea olla:D Asun siis teist juttu kirjutama, mis natuke asjakohasem(ehk siis Inglismaaga ja minu tegevustega seotud)

Dreamy

Laupäev juba käes ja mul nüüd tervis heahea. Neljapäeval ma ei jõudnud kooli, noväga halb oli ikka olla. Sees keerles kõik nii ringi, et jube. Aga see selleks. Üritanud siis õppida nüüd ja päris edukalt. Ei jõua ära oodata, et juba kõik ära esitatud oleks ja saaks lõpuks välja minna. Hulluks võib minna siin kodus. Okei tegelt pole asi üldse nii hull, aga hea pidu kuluks ära küll. No täna hommikul ärkasin endalegi üllatuseks üsna vara ja pesin pesu, koristasin natuke ja käisime Mariaga poes ja siis pärast veel Kadi ja Maarjaga. Raha läks palju, aga noh. Sain endale kõrvaklapid -SUCCESS! Mu arvuti kõlarid on ikka alla igasugust arvestust ja hetkel ma aind nendega olengi pidanud filme ja muusikat ja kõike muud kuulama. Niiet olen väga rahul, made my day:D Kas pole mitte huvitav päev mul, päeva tipphetkeks klappide ost. Awesome. Igatahes õhtul vist tuleb Elise külla, täna meil siin mingi õppimislaagri taoline asi:D.. Aga no vahest peab. Eks järgmine nädal tuleb parem. Merka sõidab ka kohekohe külla 2 nädalaks, ei jõua ära oodata! Niiet hakkangi õppima, et selleks ajaks asjad kaelast ära saada. Aa ja veel nii palju et meil sulas kõik lumi ära ja praegu selline kerge uduvihm vahest, aga väga soe on võrreldes sellega mis Eestis oli. Kui ma ei eksi siis ilmateates ütles et plus 6 niiet all good:D Olgugi, et jaanuari kuu, on selline kevade eelne tunne. Või no vähemalt mul.. Mui buenooo. Vot aga niipalju siis seekord, baaih

Madness indeed

Täna siis olin terve päeva kodus. Ei jõudnud ma kuskile raamatukokku. Tabas mind õhtul/öösel sada häda ja unevarud jäid eriti nadiks. Hommikul ka kaua ei maganud, üritasin õppida. No sain ikka midagi tehtud, aga not so much. Väljas on lumi. Päris palju lund kohe. Öösel ja täna päeval ka aind sadanud seda, aga selline lörtsine lumi. Niiet not very good. Kui eile oli selline kevadine märtsikuu ilm, siis täna on mingi unknown foreign weather:D Ja terve päeva üks teine asi ka vaevanud, aga seda ei hakka siin lahti lahkama arvestades, et ma ei oma mingit kontrolli, kes seda blogi loevad..aga ühesõnaga see teeb asja aind hullemaks. Tervise mõttes. Vot ja olengi selline hull hädakompott täna. Ütlesin ennem Mariale ka, et tahaks kuhugile vaiksesse kohta, kus ei ole nutva lapsega naabrit või muid segavaid asju. Tahaks lihtsalt magada. Vaikust ja mittemingeid segavaid faktoreid. Heaven. Homme jälle pikk päev. Hea päev, vast saan siis jälle normaalseks inimeseks( okei normaalseks ei saa vist kunagi, aga noh endiseks minaks siis) ja ei vingu nii palju. Miljon asja vaja veel teha tegelt ja aega kuidagi vähe. Aga kuna seda aega palju oleks. Anyway mis ma ikka siin kurdan, ju täna pole lihtsalt minu päev. Olen homseks loodetavasti jälle happyhead ja kõvasti parema unevaruga. Niiet take care ja Baih!

Randomly random

Alustan siis sellega, et eile oli hull päev. Õppimise suhtes.Raamatukogus põhimõtteliselt hommikust õhtuni. Tegime tüdrukutega oma grupitöö ära ja täna esitlesime ja tulemus: A- . Uhked ja endaga rahul, eriti arvestades, et pooled olid mööda maailma laiali(k. a. mina) ja me tegime selle ikka päris viimasel minutil. Niiet läks vägaväga hästi. Peale esitlust läksime tähistama natuke, ühte restosse/pubisse siin lähedal ja rääkisime ja jõime ja sõime ja olime niisama endaga rahul. Oi kui kergendatud meil kõigil oli olla. Põdesime ikka päris palju, et kas jõuame õigel ajal, eriti siis kui esitlus hakkas a la 15 minuti pärast ja me kõik ühest koolimajast teise oma tööd esitama tormasime. Aga nüüd möödas ja hea olla. Siis teatas Gemma mulle, et üks töö, mis ma arvasin et on selleks reedeks, on hoopis järgmiseks, mis peale ma pidin laulma hakkama. Ma tõsiselt kohe üldse ei salli seda ainet ja sellega tegelemine on viimane asi, mida ma homme terve päeva teha viitsiks. Nüüd saan siis õnneks selle n-ö ära jagada ja aegamisi teha. Siiski pean ilmselt homme raamatukogus terve päeva jälle veetma, aga ei kurda, sest saan ka teiste ja väga huvitavate ainetega tegeleda (nerd moment:D). Aaa ja jalutasime siis Matinaga linnas, kui tulid jälle 2 naist vastu, et kas teil natuke aega, seekord siis raadiojaam:D Pidime lihtsalt ütlema, et I have a choice, et see mingi lõik siis nagu reklaamina vms mingite saadete ja asjade vahel. No ma ikka omas suures kergendusrõõmus, et esitlus läbi ja hea olla, ütlesin esimese hooga I have a voice, mispeale me kõik seal tänaval ikka täiest südamest naerma puhkesime ja üks neist reporteritest või asjadest rebis, et oi sul ongi täitsa hääl olemas:D. Kogusin siis end lõpuks ja sain ikka õige asja välja öeldud..Väga rändav jällegi.
Nüüd istun oma külmas toas juba, sest eile otsustas meie gaasiboiler otsad anda ja mitte töödata enam! JUST PERFECT! Ja nüüd ootame nagu taevaõnnistust selle landloardi kõnet, et kuna see parandaja tuleb. Ja kõigehaigem asi on tegelikult see, et mingi kuu või paar tagasi käis siin kontroll. Susie oli kodus ja ütles, et tüüp umbes vaatas ukse pealt seda boilerit ja ütles, et aa ei kõik on korras. Nagu näha siis ega ikka ei ole küll. Määd olen. Landloard kah leidis asja mille peal kokku hoida, no ausalt. Tellida siia mingi paadialune gaasiboilerit kontrollima. Armas. Okei sain nüüd oma külmast tingitud ranti ehk vingumise välja elatud. Eks mässin endale jälle miljon riiet ümber ja soojenen natuke. Baih ja kui kellegil on mõni soojapuhur üle, siis see oleks kõrgelt hinnatud hetkel siin! :D

Back to UK

Olen siis tagasi Inglismaal. Eestis oldud aeg oli kvaliteetaeg- väga hea ja nii kaua oodatud. Pühad, aastavahetus ja kõik muu, mui bueno:) Aga siin tagasi ka hea olla. Teine kodu ikkagi. Alustasin siis oma tagasitulekut reedel kell 7 hommikul bussijaamast. See hommik oli väga närviline minu poolt kuna kõik tundus minu vastu olevat. Kõigepealt küsis emps 6.40, et kas mul piletid ikka olemas. Ma oleks tol hetkel endale ikka hea obaduse pähe tahtnud virutada. No panin siis oma superaeglase arvuti tööle ja närveldasin seal taga, et ma ei jõuagi selle bussi peale. Aga no lõpuks sain piletid välja prinditud. No ja siis tuli meelde et bussisõiduraha ka nagu vaja, kiire tiir automaadi juurde. Kell oli vist siis juba 6.58, aga just my luck, Maria vanaema ootas bussijaamas et Marjule paar teed koos minuga kaasa saata ja hoidis ka bussi n-ö kinni. Sain siis kiiruga bussi peale ja rändasin mõnusalt viimasesse ritta, et seal Tallinnani magada. Vist 2 tundi sain ikka magada ja paar head obadust sain ka tänu käsipuu ja Eesti maanteede "sileduse" koostööle. All good, jõudsin bussijaama, kus Maria koos Liisiga oma kaunite excited pohmasnägudega istusid:D Passisime siis seal mingi aeg, avati check-in, tuli ka vahepeal ninanäpistaja Kaarel( mu nina on siiani valus ) ja asusimegi läbi turvakontrolli lennuki poole teele. Mul oli lõpuks 3 salli kaelas, sest läpaka kotist eemaldamisel vist kõik ülejäänud asjad paisusid ja ruumi jäi veel vähemaks, kui seda ennem oli. Igatahes lend siis natuke hilines, aga no kohale me jõudsime. Lennujaamas ostsime bussipiletid Birmi, tegime väikese lõunasöögi ja asusime teele. Mainiks, et me bussis oli vist vähemalt 2 eestlast, kellest üks selliseid poolrändavaid pilke pidevalt saatis:D Igatahes kohale jõudsime tavalise 4 tunni asemel 5 tunni pärast, ehk siis 9 õhtul. Eesti aja järgi 11. Seega minul oli selle reisi pikkuseks kõva 16 tundi, armas. Tulime siis hopshops taksoga koju ja imetlesime oma rõõmsate nägudega meie armast kodukest. Astusime sisse üle postihunniku ja kohe esimese asjana panime kütte tööle. Maja oli ehtne jääkamber:D Plus minu toa lagi oli nii niiskeks läinud, et mu toas oli natuke lund ehk krohvi alla sadanud. Ääretult kaunis. Pakkisime siis paar asja lahti, aga tol õhtul jäi meil mõlemal tuba mustlaslaagriks. Aa ja õhtul mingi 10 ajal tulid siis kõigepealt Maarja ja ta hääletajast sõber David meile külla. Viimane oli siis üks ringi rändav šotlane, kes ajutiselt Birmi ära eksis. Peale eestlaste, nagu ma aru sain, ta siin muud suurt ei näinudki:D Igatahes rääkisime ja jõime veini siis neljakesi ja tulid ka Kadi ja Elise, kellega jutsutasime veel, aga kuna me olime Mariaga ikka superväsinud, siis siinse kella järgi vist 1-2 ajal läksid kõik oma teed ja meie oma külma voodisse magama. Kuna mina elan ka veel kõige kõrgemal, siis minu tuba soojenes kõige hiljem ja magama minnes oli see endiselt kerge külmkapp, seega magasin 2 kampsuni ja mitme pluusi ning 3 paari pükste ja 3 paari sokkidega ja 2 tekiga. Sain ka sooja, jei. Hommikul magasime päris kaua ja siis suundusime linna, kus meil mõlemal paari asja oli vaja. Sain ka ühe hilbu aga üldiselt väga ei viitsinud poodides käia, sest no rahvast oli ikka palju nagu alati laupäeval ja polnud väga tuju seal seigelda. Koju jõudsime päris hilja ja õhtul tulid jällegi Kadi ja Maarja külla, kellele me ka häid paremaid Eesti saadusi pakkusime, lahked nagu me oleme..vahest:D
Täna siis ärkasin äratuse peale, et õppima hakata. Sain valmis ühe asja, mis teisipäeval vaja esitada. Täpsemalt grupitöö. Ilmselt pean ka terve homse päeva õppima, aga seekord raamatukogus, sest siin kodus on ikka väga raske end õppimisele pühendada ja mitte saja muu kõrvalise asjaga tegeleda:D Vot, aga õpin siis veel nüüd ja õhtul tulevad jällegi Maarja ja Kadi külla. Esimesel neist on suur armastus äratuskellade vastu (Tervitused, Maarja!:D)Aga nii palju siis praegu, baih!