A guide to recognizing your saints

Tänase posti pealkiri on ühtlasi ka see film, mida me just Mariaga vaatasime. Surfasin päeval netis ja otsisin huvitavaid ja häid filme, mida miskil põhjusel näinud pole ja voilaa. Aastast 2006, peategelast vanemas eas mängis jälle mu lemmik Mr. Robert Downey Jr. Film ise räägib selle sama filmi režisööri elust ja põhimõte on sellel filmil, mis kõlas ka viimase repliigina: I left everyone, but no one ever left me. Ma ei hakka sisu siia lahti kirjutama, vaadake treilerit ja mis veel kõige õigem mõte, vaadake filmi. See on kuradi hästi tehtud, väärt film.Aga minu elust, hmm. Natuke on viimane hetkel peapeale pööratud, aga juhtub I guess. Or not, whichever. Varsti saab korda ma loodan. Reedel sõidan koju. Eesti koju. Nädalaks. Ilmselt väga paljud sellest ei saa teadma, kuna blogi privaatne ja mujal ma seda ka väga kuulutama ei hakka. Lähen kindlatel põhjustel ja kindlate inimeste juurde, niiet kvaliteetaeg ahead. Vaheaeg hakkab ka nüüd 3 nädalat. Kooli tagasi alles 19 aprill, niiet tagasitulles vaja kooliasjade kallale asuda ja tööl palju käia. Aga sellel mõtlen alles siis, praegu on ainult üks asi tähtis ja see on Eesti. Kohe olen seal:)
Take care!