Feeling gooood

No tere, olen vahepeal blogi ikka täiesti unarusse jätnud. Aga on siis viimane õhtu Eestis, homme lendan tagasi Birmi. Ülikiirelt on see nädal läinud, nägin kõiki inimesi keda tahtsin (peaaegu) ja ka natuke neid, keda ei tahtnud haha. Ei tegelt hea oli, tõin kevade ka kaasa, sest siin nüüd ka soe ja ennem hirmutati mind et oii siin mingi -15 ja lumi igalpool. Noh, nüüd juba teed puhtad ja lund pole kuskilt peaaaegu enam paista. Päike ka särab mõnusalt päris tihti. Istusin eile rõdul kodus ja mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin veel. Ühesõnaga päikeseline ja mõtlik aeg oli:D Random. Ei aga hull chill. Tegelt arvasin, et siin hullult palju aega puhata ja nii, aga no seda küll nüüd ei juhtunud. Iga päev nagu orav ratta peal. Vahepeal olin ikka täitsa kutupiilu ( mis imeotre sõna:D) omadega. Pühapäev tuleb Birmis kindel lebopäev koos väikese õllega, mmmm. Eesti võrdub hetkel südamerahu ja heaolu. Tean nüüd, et kõik läheb aind paremaks. Sain palju teada ja läbi mõelda ja ka väga palju lahendada ja olen ausalt-öeledes uhke, et sain seekord kõigega nii hästi hakkama. Uskumatu, aga vahepeal oskan ka mina tubli olla hah. Igatahes mulle meeldib tulevik, see mis arutatud sai. Emme, pere ja Krissuga suvi. Kõik kõlab nii imehea, et ei suuda uskudagi, et aind 2 kuud veel kooli ja hopsti ongi suvi ja kõik head inimesed ja kohad tulekul. Mitte et neid praegu poleks, aga teistmoodi. Veendusin jällegi, et Inglismaa ikka niii minu koht. Ma ausalt-öeldes igatsen sealset elu ja inimesi. Oma eestlasi, oma segaseid britte koolis, rändavaid tüüpe tänaval ja isegi neid torenaljakaid seinu, kes sind igakord oma rändavate kommentaaridega naerma ajavad. Seda, et keegi ei vaata sind imelikult, kui sa neile naeratad või postitiivsust täis oled ja et kogu ümburskond sind pidevalt inspireerib. Mul on tõsiselt kahju, et siin see alati nii pole, aga mis teha. Vot mul neid mõtteid nii palju, et las nad jääda praegu mu pähe ja kirjutan pikemalt siis, kui nad selgemad ja end kokku kogunud ja sahtlitesse lahterdanud ( ee i have no idea what i meant by that:D) Igatahes jah, Eestis oli hea ja olen muide vist kõva 10 kilo raskem, sest kallid esivanemad ja ahvatlevad mõnusa maiuse ja kohukese riiulid ei halastanud mu peale:D Raske.
Homme asun kell 8 teele Tallinna poole, kus Merksil ja ta vennal sünnipäev sugulaste ringis, lubati süüa ja juua haha:D oleks ju iseenesest täitsa tore lennukis kergelt vindine olla ( või siis kergelt palju:D) Lennuk läheb alles 9 eesti aja järgi ja inglise aja järgi jõuan Londonisse 10 ajal, kust bussiga Birmi kunagi öösel ja sealt taksoga meie armsasse majja, kus ma üritan mitte majaelanike und häirida( yea right, tulen kargan te kõigi voodi peal ja karjun I'm BAAACK:D) Okei liiga rändavaks kisub see jutt ja uus seebi osa sai ka valmis, niiet vaatan selle ära, pakin asjad lõpuni ja üritan paar tundi ikka und ka nautida. Nimelt kell siin juba 1 ja ma plaanin 6 ärgata, aga vaevalt ma enne 3 magama saan. Aga kellel seda und ikka vaja on right? Anyway eestlastele: see you soon ja Birmlastele see you even sooner haha:D !