Igatahes eelmine nädal siis. Hmm, esmaspäev oli midagi mida enam ei mäleta. Teisipäev oli kool, jooksin jälle linnas ringi ja õhtul käisime eesti tsikkidega väljas. Käisime ühes uues kohas nimega Barracuda, kus oli stiilipidu, mille teemaks pidi olema Arstid ja Õed. Nojah, vast 2 inimest oli vastavalt riietuses. Mõni oli Captain Jack Sparrow wannabee, mõni niisama kasti sees duracelli patarei (wtf, i know:D) jnejne. Meil oli ka algul hull plaan kostüümis minna. See plaan kukkus aga haledalt läbi. Mõtlesime et joome siis end tequila abil arstideks ja õdedeks, see plaan kukkus ka natuke läbi:D Noh liikusime siis mingi kell taksoga klubisse ja oli juba alguses päris hea. Kõik joogid olid 1 nael ja rahvas oli normaalne. Me ei suutnud ühtegi seina märgata, success! Enamus olid tudengid ja kõik olid korralikult purjus ja parajas koguses rändavad. Awesome. Ainuke miinus klubi puhul oli ülikleepuv põrand, mis mind pidevalt paljajalu tahtis jätta. Aga pole hullu, truu kraanikauss vetsudes aitas hädast välja. Kodutee meil e. siis Marial Reginal ja mul oli veel kõige rändavam ja VALJEM. See caps lock täiesti omal kohal. Moodustasime tänaval uue Birminghami rahvakoori, mille auliikmeteks oleme meie ehk ergonoomiliselt maitsekad eestlased ( emo for short). Igatahes kui kirjutaks inglise keeles, avaldaks kaastunnet vaestele elanikele, kes sel õhtul meie teele sattusid kas siis tänaval või oma majades rahulikult magades. Aa ja paar minu eriti loogilist leiutist: Ou vaadake, mingi tüüp on seal vist väga ära vajunud. Natuke lähemale jõudes selgus, et tegu oli liikluskoonusega. Kodus süüa tehes( sest olime kõik nagu nälginud Kanada aguli elanikud) tahtsin küsida, et kus mu taldrik on, kukkus välja Kus mu kalkun on? Miks? See on siiani müstika. Algul ma ei saanud arugi, aga Regina puhkes naerma ja siis jõudis kõigile pärale. Siinkohal tuleb vist öelda endale ja tõdeda, et enam ei tohiks peale võtta.
Edit: Nüüd juba teisipäeva öö vastu kolmapäeva, aga salvestasin viimase posti draftina ja ei avaldanud, sest olen geenilineuss või midagi. Anyway vahepeal külastasime siis walkabouti kaks korda. Esimene kord reedel koos Regina ja Marjuga jällegi. Oli iseenesest hea õhtu. Live band esines üleval korrusel ja all korrusel oli ka hea muusika( most of the time) MarjuRegina nägu sain palju aind pokida(eks kes saavad aru, need saavad:D) Marju pidi järgmine päev tööle minema ja liikus seetõttu varem koju, meie Reginaga lasime veel 2 tundi tantsu ja otsustasime ka lõpuks koduteed uuesti meelde tuletada. Laupäev oli selline poolhangumise päev. Käisime vist poes ja vaatasime Reginaga 3 õudukat ära. Oh joy! :D Väga targad tüdrukud. Alustasime Saagi 6 osaga, siis vaatasime Orphanit ja viimaks Mirrorsit, mida ma polnud siiani suutnud ära näha. Kõigerohkem meeldis kindlasti see keskmine. Ega ma väga õudusfilmide tüüp pole. Eriti nende, kus pool ajast mingid absurdsed silmade väljarippumised ja muud asjad toimuvad. Niiet võite järeldada, mis kõigevähem meeldis:D Mirrors oli ka päris okei, aga minu jaoks natuke liiga võlts. Kuna nii paljud seda kiitnud, siis lootsin ilmselt paremalt, but oh well. Orphan oli igatahes väga hea, seda vaataks uuesti. Ja no see peaosatäitja tüdruk, damn she was scary:D Good job.
Ja pühapäeval oli siis ühe armsa eesti tüdruku Merle sünnipäev. Kuna me kõik olime superkiired, siis jõudsime sinna vist alles natuke enne 9t. Meisterdasin (teised olid moraalseks toeks, niiet siiski team effort:D) ühe maitsva küpsisetordi ja üritasin oma ÜLIvärisevate kätega sinna peale ka natuke kirjutada valge sokolaadiga. Hakkama sain, aga tõsiselt, uusi käsi oleks vaja. Need praegused ikka keelduvad kategooriliselt koostööd tegemast. Aga sünnipäev oli hea, käisime Walkaboutis veel mingi aeg öösel kunagi ja pärast seda liikusime kõik meie poole. Pakkusin mästernuudleid ja ajasime rändavalt loogilist juttu. Pooled meist said veekindlatintegaga erikaunid tatoveeringud endale käte peale( good job! :D).
Esmaspäeval käisime kooki maiustamas ja Marju ja Reginaga ühes kaugemal asuvas poes Astas. Nimelt läheb sinna kõndimiseks umbes tund ja tagasi sama lugu. Tagasitulles üritasin kiire sammuga tulla, sest pidin kooli ka jõudma. No worries, jõudsin paariminutlise hilinemisega. Oli meil uus õppejõud n-ö. Ta tegelikutl prof. fotograaf, kes meie grupile põhitõdesid peegelekaameraga töötamisel selgeks üritab õpetada. Järgmine nädal juba esimene fotoshoot ju. Jei, mõte mul olemas ja usun et teostus peaks ka jõukohane tulema. Aa aga õppejõust, mingi eriti kena ja chill tüüp on. Pool klassi( või siis peaaegu et terve) armus muidugi ära tasse kohe. K.a. need paar geitüüpi, kes me kursusel. Ma naersin pool ajast, mis asjade ja "pärlitega" mõni tsikk hakkama sai. Nt. üks tüdruk küsis, et kas sa elad Birminghamis, mispeale tüüp vastas, et ja umbes ümber nurga. Siis tsikk mõtlemata küsis, et kus täpselt. Tüüp vaatas teda minuti ja ütles Stalker. Nalja kui palju, tsikil oli muidugi eriti häbi aga noh juhtub:D Aga vähemalt mul ja teistel oli lõbus. Sain vist peale 9t alles ära, aga polnud väga hullugi. Väsimus oli küll, aga samas huvitav oli niiet tunnid möödusid helikiirusel. (okei mitte nüüd päris helikiirusel but close enough) Ja siia astusingi väsinult mp3 seltsis koju. Õhtul või no öösel sain jälle väga hilja magama, sest mõtteid keerleb peas väga palju. But this is not really the place to talk about that. Vot ja täna läksin 12ks kooli, oli 2 tundi loengut ja korraks linna ning koju. Tegin natuke süüa ja vajusin magama suurest väsimusest paariks tunniks. Marju jõudis ka õhtul koju ja kui ärkasin, magas tema:D vahetustega meil see uni siin. Õhtul vaatasime filmi Coco enne Chaneli, mis mulle täitsa meeldis. Selline inspireeriv film. Ainuke asi, mis häiris oli tõlge. Nimelt film prantsuse keeles ja meil oli mingi mastablasta tõlge ja seal kõlasid laused u. järgmiselt: How tomorrow this? Lihtsalt pool juttu oli seosusetu:D Aga no elasime üle ja saime ikka kõigele pihta. Kahe peale jagasime ära, hah. Kuna Marju homme eriti vara peab tööle minema, siis üritab ta hetkel juba unega sõprust luua. Ma olen rebel ja istun netis ja kuulan head muusikat ja teen natuke oma reporti, mis järgmine nädal on vaja esitada. Päris keeruline ja raske on, aga vast saab hakkama. Tahaks head hinnet saada, mitte lihtsalt läbida. Eks näis, peab ilmselt end homme raamatukokku vedama. Vot pikad päevad on olnud. Varsti tuleb natuke vaheaega, siis on hea. I hope so at least.
Tahaks kõigerohkem praegu Eestis ja kodus olla, aga kuidagi vist ei tule see praegu välja. We'll see. Olge tublid siis, Baih
No comments:
Post a Comment