Forgive and forget

Pühapäev vastu esmaspäeva, täpsemalt pool kaks öösel. 2 päeva järjest õhtuses vahetuses tööl olnud ja jalad on läbi. Ainuke viga või siis häda füüsilises mõttes. Mõtted/emotsioonid jms on aga ülepea. Viimase 2 nädala jooksul on ikka kõik, mis valesti ja halvasti saanud minna, ka läinud. Ma ei tea, ei jõua vist isegi kohale, mis toimub. Nüüd, kui blogi privaatsem, võiks ju kirjutada siia, aga ei jõua. Kui oma peaski mõteid selgeks ei saa, siis vaevalt kirjutadesgi välja tuleb. Lihtsalt loodan, et ükspäev inimesed mõistavad ka ise, et iga faking tegu mõjutab teisi. Eriti inimesi, kes selle jama sees. Hopefully everything will be alright. Aju ju iseenesest hea organ inimestel, süda ka. Kui rohkem inimesi neid kasutama õpiks, oleks maailm hulga parem ja kergem koht. Ja see ongi mu miljonimõte tänasel ööpoolikul või mis iganes ajahetke kirjeldus siia sobiks. Ootan, et aeg lendaks veel kiiremini ja kõik oleks möödas. Jep, that's all I can do right now- hope for a better tomorrow.