Gandia-Valencia

Oleme siiski hetkel omadega Gandias. Peale internetikohvikus paaritunnist passimist läksime tagasi rongijaama lootuses, et äkki ta ootab meid siiski seal. Tuli isegi tark mõte, et teatada läbi infopunkti üle jaama, et Krists Lacis( meie hosti nimi) tule palun turismiinfo ette. Mõeldud-tehtud, aga keda ei tulnud, oli meie host. Nojah, ootasime siis veel natuke ja vist mingi poole tunni pärast helistas kõigepealt Valencia tüüp, et kõik korda aetud ja saate meie poole tulla ja vist paari minuti pärast ka Krists, et kus te olete. Egas midagi, ostsime siis pileti, käsime söömas veel ja asusime Gandia poole teele. Natuke alla tunni sõitu ja olimegi kohal. Tüüp oli rongijaamas vastas ja no ma pean kohe ära mainima, et see tüüp ei jää kunagi vait . Ehtne chatterbox. Aga pole hullu, täitsa lõbus oli teine. Elab ta 5-toalises korteris koos vanemate ja õega ja jällegi on rõdu, kust tookord oli mõnus vaade mägedele ja kirikule, mis keset mäge n-ö asub. Asjad lahti pakitud ja esimesed jutud aetud, läksime tüübi töökohta, ühte baari, mis oli selline hubane/chill koht. Sees oli 1 baar ja väljas teine. Kohta ümbritses suur aed ja väljas oli palju laudu, kus inimesed siis tavaliselt istusid ja jooke nautisid. Kuna läksime sinna esmaspäeval, siis oli seal suhteliselt tühi. Väga tühi, nimelt 6 inimest vist peale meie ja ta töökaaslaste. Aga ega see kedagi seganud, oli n-ö erapidu. Saime eriti head rummi koolaga, rummi kohati 2 korda rohkem kui kokat. Ja istusime seal ja ajasime pooleldi hispaania, pooleldi inglise keeles juttu. Mingi aja pärast tuli Kristsi ülemus ja pakkus välja, et lähme kuhugile edasi. Läksime siis ühte ranna äärsesse klubi moodi kohta. Sinna läksime ülemuse Porchega, kuhu neljakesi vaevu ära mahtusime. Klubis oli jällegi rohkelt Hispaanlasi, kes kõik rahulikult jooke ja blunte nautisid. Muidugi tehti meile kohustuslik shott, millest keeldumine oleks solvamine. Ja ega me siis ebaviisakad ju saanud olla. Aa ja siin ikka tõesti igalpool n-ö peresüsteem. Selles mõttes, et kui oled ikka sõber, siis oled põhimõtteliselt perekond ja sulle tullakse alati vastu. Tänu ülemusele olid kõik joogid tasuta, sissepääsu ei olnud jne. Meie host ka rääkis, et ta on kõik tänu tutvustele saanud. Ülemusega sai tuttavaks, kui ta kohalikku kossutrenni läks, kus ta treener oli selle ülemusega sõber ja nii see läks. Aa ja siin linnas pidavad ainukesed n-ö kaagid olema baltiriikidest, et muidu ei ole siin mingeid pahandusi vms. Kõige halvem linnaosa on tuntud seepärast, et 2 kuud tagasi läksid seal 2 tüüpi kaklema ja üks sai natuke klobida. No tere. Ei hakka vist Birmi siinkohal üldse võrdlemagi. Igatahes tagasi õhtu juurde liikudes, kuna need n-ö pärisklubid olid too õhtu tühjad, siis liikusime poole viiest koju.Siin ju on peod olenevalt rahva hulgast 8ni hommikul või kuirahvast jagub, ka kuni 12ni lõunal. Awesome. Magasime kõva 5 tundi ja liikusime hommikul randa, mis jällegi oli lihtsalt nii ( kindlasti ei oska oodata mis sõna nüüd tuleb) iluuuus! Aga kuna päike 2 ajal väga kõrvetama hakkas ja ma endal superosava päevituse suutsin saada kätele, siis liikusimegi 2st tüübi poole ja tegime väikese siesta une. Väikese ehk sii 4st 9ni. Siinne päike väsitab lihtsalt nii hullult ära, et teisiti väga ei saa. Ärkades avastasin oma põletused käel, mis igale poole vastu minnes valu tegid. Vot üks asi, mis pole kohe üldse ilus. Aga õhtul läkime siis n-ö linnatuurile ja Krists näitas meile kõiki vaatamisväärsusi ja niisama linna. Lõpuks maandusime ühte kesklinna söögikohta, kus tellisime pitsa kolme peale ja no täiesti lõpp kui hea see oli! Kõhud pungil, jalutasime rahulikult koju ja rääkisime juttu ja ma üritasin rõdul kuskilt netti varastada. EI läinud õnneks väga, kuna ühendus kadus ja tuli nagu jumal juhatas ja peale tunniajalist mässamist andisn ma alla. Kella 2st läksime ära magama ja mina üritasin kuidagi oma põletusega kohaneda, sest igas poosis oli liiga palav magada. Note to self:osta puhur! Järgmine hommik ärkasime, kui meie host meid äratas, sõime mingied imelikkehispaania rullikesi hommikusöögiks ja käisime linnas natuke netis ja tulime jällegi koju, et pesus käia ja kella neljaks valmis panna, et Brasiilia- Hollandi mängu minna vaatama kohallikku baari. Mina toetasin Brasiliiat, meie host Hollandit ja enamus baaris olijatest samuti viimast.Noja,mäng vaadatud suundusime tüübi poole, puhkasime ja läksime õhtul linna kahekesi Krissuga, kuna host oli tööl. Pidime hiljem kokku saama ja välja minema. Jalutasime siis ringi ja leidsime eelmisel päeval külastatud söögikoha isegi üles ja tellisime ühe ülihea pitsa, peale mida jalutasime veel ja nautisime lihtsalt ümbruskonda. Koju jõudsime vist natuke enne kahte ja mõtlesime, et pikutame natuke ja lähme tüübi töökohta. Aga no nii kui pead patja puudutasid, tuli selline uni peale, et vajusime lõplikult ära. Jäi pidu seekord ära. Hommikul ärkasime päris vara ja asusime oma asju kokku pakkima( Im starting to hate packing, seriously) Asjad kokku pressitud, asusime Valencia poole teele. Rongisõit oli enam-vähem ja kui Valenciasse jõudsime, võtsime kohvi ja jäime oma järgmist hosti ootama. Õhtupoole vist mingi 7 ajal saime siis lõpuks oma hostiga rongijaamas kokku. Tüübi nimi oli Guille ja tegelikult on ta pärit Urugaist, aga oli Valenciasse tööle tulnud. Tegeleb poole kohaga fotograafiaga ja kuna sellega väga hästi ära ei ela, tegeles ta kõrvalt ka veebidisainiga. Elas ta esialgu üksi, kuna 2 Argentiina tsikki olid Madridis kuskil paraadil ja neljas tüüp oli natuke enne välja kolinud. Saimegi siis selle väljakolinud tüübi toa endale n-ö. Korter ise oli 11 korrusel ja lihtsalt haigelt ilusa vaatega linnale( eriti öösel) vaatasid välja ja selline tunne nagu oleks pooleldi džunglis, sest maja kõrval asus üks park/allee, mis oli mitu kilomeetrit pikk ja viis lõpuks randa. Lucky us! Igatahes esimesel õhtul ei teinud midagi erilist, istusime ja tutvusime ja lugesime ja lõpuks vajusime ära magama, et välja puhata. Järgmine hommik, kui ärkasime, sadas väljas vihma ja mõtlesime, et mis seal ikka ja magasime edasi. Ärkasime kunagi pärastlõunal ja hopsti vihm oli ka lõpuks järgi jäänud. Käisime poes ja muretsesime natuke eluks vajalikku ja õhtul vist kunagi 8 ajal otsustasime, et tavai võiks ujuma minna. Mõeldud-tehtud. Jalutasimegi mööda eelnevalt mainitud alleed randa. Päike loojus täpselt sel ajal ja võite kujutada, kui mõnus jalutuskäik see oli. Rannas aga oli veel 10 korda mõnusam, sest kohale jõudes oli juba pime ja kui vees olid, siis otse mere poole vaadates läks meri sujuvalt üle taevaks tumesinistes toonides. Vaatasid ranna poole ja olid palmid, tuled, palmid, tuled. Vasakul ja paremal paistsid udu seest mäed ja kõrged hooned. Ilusilusilus! Peale seda meil jaksu jalutamiseks polnud, kuna see oli a la 35 minutiline teekond ja nii me läksimegi trammiga. 5 minutit ja kohal, success. Peale seda käisime pesus ja tüüp teatas, et tal üks Inglismaalt pärit sõber läheb järgmine päev ära ja vaja tähistaama minna. Kunagi 12 ajal olime valmis ja läksime ühte väikesesse baari kesklinnas, kus olid diivanid väljas ja hea hubane õhkkond. Seal olid siis 2 Hispaania tsikki, meie host, briti tüüp, 2 hispaania tüüpi, prantsuse tsikk ja šveitslane. Ja läks hästi, kuna 90 protsenti rääkis neist inglise keelt. Vahelduseks oli ka kerge suhelda. Nautisime head seltskonda, long islandeid ja hubast atmosääri. Kui see baar kinni pandi, liikusime edasi ja kuna üks tüüp oma flaieritega lehvitades käsi tahtis ära kaotada, läksimegi sinna. Klubi ise oli kergelt-öeldes imelikku kujundusgea. Sisutus ja kõik muu oli väga kena, aga kuju. Ee meenutas nagu keskmisest natuke laiemat koridori, kus kahel pool diivanid ja lauad. Rändav ruum ütleks selle kohta. Muusika oli päris hea, aga mingi aeg tuli siiski tahtmine edasi liikuda. Nii jõudsime järgmisse kohta, mi s oli natuke normaalsema ruumiga, aga joogid olid see-eest hingematvalt kallid. Muusika eest siiski plusspunktid hah. Isegi Tribe’i ja wu tangi tuli, msi hispaania kohta ikka väga haruldane. VÄGA. Anyway jällegi mingi aja pärast liikusime edasi uude kohta, mille nimi oli music box. No tere! Ütleks, et selle koha nimeks võiks panna träna peakorter. Täiesti haige, mis muusika seal oli. Aru ei saanud kuna laul vahetus ja kõik lihtsalt tiksusid. Sealt kohast tegime kiirelt minekut ja mõtlesime, kas minna randa või mitte. Lõpuks sai väsimus võitu ja läksime taksoga 6 ajal koju. Ärkasime järgmine hommik erinevalt eelnevatest päevadest päris vara ja liikusime linna, et natuke poodides ringi tuuseldada. Sõime kesklinnas ja nautisime päikest. Õhtul liikusime Guille poole ja läksime jällegi ujuma. Ujumast tulles mõtlesime kino üles leida, et mõnda filmi vaadata. Aga ainuke kino, kus väidetavalt sai kõiki filme ilma hispaania keelse peale lugemiseta vaadata, asus natuke linnas väljas. Läksime siis kohale peale väikest ekslemist ja oh üllatust, 2 kõige sitemat filmi olid ainult ilma seebikalaadse peale lugemiseta ja nii me läksimegi hoopis ülisuurde keskusesse istuma ja sööma ja saime aimu Hispaania mängust. Kui Hispaania võitis, läks asi täiesti hulluks. Koju jõudes kuulsid mitu tundi, kuidas inimsed signaalitasid karjusid ja laulsid, kõik täielikus eufoorias. Kui ma ei eksi ( kalamälu) siis oli see vist poolfinaali mäng. Igatahes selle toreda lärmi saatel lugesime raamatut, kuni ma sujuvalt ära vajusin ja hommikul ärkasin riietes ja samas asendis, kus magama jäin. Skill. Peale väikest hommikusööki ja hangumist, liikusime randa, kus olime seni, kuni päike ikka liiga julmalt põletama hakkas ja hispaanlastel siesta aeg hakkas. Peale randa käisime kodus pesus ja otsustasim e raamatuotsingule minna. Inglise keelse. Järjekordne nõela heinakuhjast otsimise teekond võis alata. Lõpuks leidsime siiski ühe ülisuure raamatupoe ja hoidsime pöidlad peos. Kui müüja käest küsisin, osutas tüüp alla korrusel ja ütles kõige tumedama häälega mida ma vist iial kuulnud olen, down stairs! Meil oli, niiet ee okei. Leidsime siis paar riiulit ja valisime 2 raamatut välja ( kui mõtlee, mis pärast te Hispaanias raamatut otsite siis teadmiseks, et me ei suuda lihtsalt passida rannas) anyway peale seda liikusime jälle sööma ja mul oli tore kokkupõrge ühe tüübiga, kes oma flaieritega jälle lehvitas. Kui ma ei rahulikult ütlesin, läks tüüpi täiesti närvi ja karjus puta mulle. Mul oli väga palju raskusi enda tagasihoimisega, et ma talle bitchslappi sealsamas poleks andnud. Kui juhuslikult ei tea, mis puta tähendab, siis google translate aitab. Igatahes 10 minuti pärast sain üle ja kui kell juba päris palju oli, liikusime tagasi oma hosti poole. Too õhtu oli järjekordne kodune õhtu ja ei teinud midagi erilist. Järgmine päev läksime hommikul vara randa ja kui lõuna ajal koju läksime, oli 1 Argentiina tsikk koju jõudnud. Tutvus tehtud, liikusime korraks linna, et jällegi natuke poodides käia. Leidsin enda kauaotsitud valge nahktagi ja tuju kohe jälle seda võrra kõrgem. Väikesed asjad pakuvad vahest ikka kahtlaselt palju rõõmu. Natuke jälle vaesem, liikusime hosti poole ja sõime õhtust Hispaaniale kohasel hilisel tunnil. Välja jällegi see õhtu ei läinud, aga magama saime siiski a la 2 ajal kui mitte hiljem. Kui hommikul ärkasime, mõtlesime et teeme täieliku rannapäeva. Nojah. Iseenesest ju hea mote, aga kui Katre aka the genius suudab päikesekreemi maha jätta, siis päike on väga valusalt kõrvetav. Kuna rand asus ühe väikese linnaosa juures, läksingi päikesekreemi jahile. Kui lõpuks poe leidsin, ei saanud seal kaardiga maksta ja mul läks kõva pool tundi aega, et lõpuks raha välja võtta. Aa ja kuna järjekordselt suutsin ma pangakaardi maha jätta, helistasin Krissule, kellest ma osavalt mööda suutsin kõndida. Lõpuks leidsime ikka üksteist üles ja saime selle kuradi päikesekreemi. Aga noh randa jõudes oli natuke hilja. Seda avastasime me muidugi hiljem, kui pepu ja õlad armsalt ära põlenud oli. Osavus missugune. Andsime päikesele lõpuks alla ja läksime tagasi korterisse. Kuna kumbagi korterielanikku kodus polnud, istusime niisama rõdu peal ja ajasime juttu, kui järsku selgest taevast 2 tüüpi välja ilmusid, et no tere kes teie olete. Sama küsimusega neile vastates selgus siis lõpuks, et üks neist oligi see tüüp, kes just välja kolinud oli ja et nad tulid nädalavahetuseks külla. Olgu, house count: 6 Tunnike hiljem tulid ka korterielanikud koju koos uue tüübiga. Egas midagi, seltsis segasem. Muideks kõik 3 tüüpi olid prantslased ja 2 neist elasid Hispaanias ja üks oli lihtsalt neil külas. Kui lõpuks kõik 7 inimest pesus said käidud( jällegi pean ära mainima, et see võttis toredalt kaua aega, eriti viimastel) oli väike õhtusöök ja hakkasime veini ja muud toredat alkoholi tarbima. Kuna kaardid seisid nõnda ahvatlevalt laua peal, tuli mote joomismänge hakata mängima. Eee, bad idea. Kuigi see mäng iseenesest oli päris äge ja sai kõvasti nalja. See meenutas mõnes mõttes bailat ja samas väga ei meenutanud ka ( segaduses). Igatahes mäng ise oli siisjärgmine: kaardid pandi kõik ühe pudeli otsa, kust siis ringis olijad hakkasid kaarte ära puhuma. Vastavale kaardile oli vastav alkoholikogus või mingi reegel. Nt kuningas tähendas, et keegi alustas rändavalt mingi asjaga. Nt banaan, mis on puuvili ( hello captain obvious)ja siis kõik pidid ühe puuvilja ütlema kuni see, kellel enam ühtegi pähe ei tulnud, jooma pidi. Ja kõige n-ö karmim reegel oli, et kui terve paki maha puhusid, siis pidi oma klaasi tühjaks jooma. Ütleme nii, et seda juhtus üks kuni mitu korda meie ringis. Kui me ükskord lõpetasime ja kõik parajalt purjus olime, tuli mõtte randa liikuda. Tüübid tegid veel mingi erilise imekoksi kaasa ja me keegi ei tahtnud teada, mis seal sees oli. Rannas liitus meiega veel üks Hispaania tüdruk ja ameeriklane, kes siis meie argentiinlasest tsikki n-ö kaaslane oli. Anyway imejook jällegi ära tarbitud ja liiga suurtes kogustes naerdud ja rebitud, liiksuime ühte rannaklubisse, kus tantsisime ja tantsisime ja tantsisime veel. Koht ise oli selline tavalises klubistiilis, kus oli paar baari.Aga seal viis välja üks uks, kus olid igasugused india/egiptuse stiilis kujud ja istumiskohad, kus inimesed lihtsalt nautisid ja tantsisid. Ma usun, et see n-ö tagaed või asi oli suurem, kui sisemine ruum ja ega ausalt-öeldes ka palju ilusam ja mõnusam. Täpselt selline tunne nagu olekski Egiptuses( kui paned kõrvad lukku ja teeskled et igalpool pole Hispaania keel) Kui klubi juba vaikselt tühjaks läks ja päike tõusma hakkas, otsustasime randa minna. Läksime viiekesi, kuna teised olid lihtsalt vahepeal ära kadunud. Mina, Krissu, meie host ja 2 prantsuse tüüpi. Viimased läksid ujuma ja tegid mingeid veidernaljakid tsirkusetrikke seal vees. Random.Päikesetõus vaadatud, mõtlesime et liiguks lõpuks koju. Ja kuna kõige targem mote tundus takso võtta, siis nii tegimegi.Ainult et see polnud mingi tavaline taksosõit. Kuna meid oli viis ja taksos oli 4le koht, siis tagaistme vaatepilt oli täiesti koomiline. Mina istusin pooleldi ukse peal, krissu istus keskel jalad ühe tüübi pepsi all ja 4 tüüp oli maas ja üritas end varjata . Fail. Me kõik lihtsalt naersime terve tee ja ega taksojuht ka ise parem polnud. Tegelt oligi tema, kes meile sellist armsat sõiduviisi soovitas. Lõpuks, kui kõik taksost välja saime, liikusime tagasi korterisse ja ajasime veel natuke juttu ja 10 ajal läksime ära magama.

Peale seda “lühikest” ööd, ärkasime alles lõuna ajal, peale mida suundusime randa, kus magasime veel ja üritasime suure kuumuse käes elus püsida.

Õnneks oli vees ulpimine taevlik ja kui kell juba 8 poleks tiksunud, oleks me ilmselt sinna jäänudki.

Igatahes liikusime siis poodi, et õhtuks natuke juua osta ja tagasi korterisse, et veel pesus käia. Kohale jõudes olid veel 2 Hispaania tsikki korterrisse tulnud ja jällegi seltsis segasem. Üks oli suhteliselt vaikne aga teine tsikk oli see-eest topelt valju ja emotsioonikas, aga heas mõttes. Jällegi imepikk pesus käimis järjekord üle elatud, jäime õhtusööki veini seltsis ootama. Nimelt tegid 3 prantsuse tüüpi meile kõigile pastat. Kui lõpuks kõhud kõigil pungil täis olid( tänu hispaanlase lahkele jagamisoskusele) alustasime nagu eelminegi õhtu, joomismängudega.Seekord lõppes see aga uue mängu Ma pole kunagi..Ilmselt enamus teavad seda, niiet ma ei hakka seda lahti seletama. Igatahes lõppes jällegi kõigil see suure alkoholitarbimisega ja lõpuks otsustas Argentiina tiskk, et nüüd peab terviseks hakkama jooma. Pool rumm, pool koola või siis pool viin ja pool fanta. Armas. Kui lõpuks väljaotsustasime liikuda, oli kell juba a la 4 ja läksime ühte rannaklubisse, mis oli eriti massiivne. Ma ei oska seda isegi kirjeldada. Kõik oli selline ranna äärse lounge teemas.Diivanid, mitu suurt tantsupõrandat, baarid jne. Sissepääs oli ka korralikult soolane, aga mul läks õnneks ja sain tasuta. Jehuu. Igatahes olime seal jällegi kuni päike juba tõusma hakkas ja peale seda istusime veel rannas mitu tundi. Kui lõpuks otsustasime koju minna, mõtlesime et võtaks trammi. Kuna trammid käisid ikka 40 minuti tagant ja meie 500 meetri kauguselt nägime, et tramm juba tuleb, siis mis seal ikka, hakkasime kõik täiest väest jooksma. Mööduvad taksod ja autod muidugi elasid kaasa ja ma võin vaid ette kujuta, mida inimesed arvaisd, kui nad 4 lammast elueest peatuse poole jooksmas nägid. Random yet again.Kodus tegime veel süüa, s.t. siis et sõime pasta ülejääke ja vist mingi 9 ajal läksime ära magama. Kuna meie Krissuga järgmine päev Alicante poole pidime sõitma hakkama, ärkasime suht vara ehk 10 ajal ( und kui palju) ja hakkasime pakkima ja käisime pesus ja uurisme pileteid ja muud vajalikku. Varsti olid juba kõik üleval ja nii me istusime rõdul ja elutoas ja ajasime veel viimaseid jutte ja tegime viimaseid nalju. Lõpuks läksid pooled randa, jätsime hüvasti ja mitte väga palju hiljem läksimegi ka meie takso peale, et rongijaama minna. Hüvasti jätud olid natuke nukrad, sest meil oli lihtsalt nii kuradi äge seal. Viimaste päevade ülipikad peod ja kõik muu. Võib öelda, et Valencia oli tollel hetkel meie lemmik linn, kus käinud olime. Rongijaamas ostsime piletid ja asusime rongiga Alicante poole teele..

Espana. Reus/Salou!

Laupäev, ehk siis 26. Juuni möödus meil Krissuga linnas kõike reisiks vajalikku muretsedes ja õhtul hilja mingi 12 ajal otsutasime lõpuks pakkima hakata oma master käsipagaseid. Lõpuks me lihtsalt vajusime mõlemad magama voodis, mina kuskil riiete otsas ja krissu peaga cosmo peal ( kellel seda patja ikka vaja on:D) Hommikul ärkasime päris hilja ehk siis ärkasme lõunast ja ma panin veel viimased asjad kokku ja pesin mõned asjad ära. Neljast hakkasime rongijaama poole liikuma, kus oli aasta aktsendiga onukesest piletimüüja. Ma tõesti ei saanud aru, kas ta rääkis inglise või mõnes muus unknow keeles. Igatahes lõpuks saime piletid, leisime õige platformi ja saabusime lennujaama. Kuna meil piletid olid olemas, siis tegime veel viimase UK eine ja asusime pagasikontrolli, kus mulle muidugi täielik läbiotsimine tehti. Jäin kõigist kreemidest ka ilma, sest ilmselgelt tahtsin ma ju bodyshopi kehavõist pommi hakata lennukis ehitama. Tsäksid jagas ka turva ära, et oioi ei või nii, igal inimesel üks tskäks ikka. Nojah, see selleks. Lennukisse läks üks kuni mitu briti turisti. Lend oli kergete võngetega( kõigeparem sõna selle kirjeldamiseks) ja kui Hispaaniasse jõudsime, oli kergendus missugune.

Olime aga mõlemad suht laibad ja helistasimegi oma couchsurfile, et kas ta ikka tuleb meile vastu. Tüüp oli 5 minuti pärast seal ja teatas, et me kohe tema poole ei lähe, et ennem plaan minna sööma ja siis Salsat tantsima. Noh, mis meil ikka selle vastu, saime energiat kohe mitmekordselt juurde :D Käisime siis mästersöögikohas mäkis ja edasi läksime ühte natuke linnast väljas asuvasse Salsabaari. Ja siinkohal pean mainima-Hispaanlastel on tants veres. Me lihtsalt esimesed pool tundi jälgisime et woah :D Muidugi enamus neist oli ühes trennis käinud ja siis nad lihtsalt vahetasid partnereid, kuna ilmselgelt üks tants juba võttis päris võhmale. Meie võtsime Krissuga kaks long islandit, mille meie couchsurf meile lahkelt välja tegi. Ja jällegi sain kinnitust, et pole paremaid long islandeid kuskil, kui siin. Rääkisime siis oma couchsurfi Adrianiga juttu ja nautisime lihtsalt ümbruskonda, mis oli nii kuradi ilus. Kunagi vist poole kahest liikusime lõpuks nende poole. Ootasime mingisugust minikorterit kuskil pärapepus, aga saabusime hoopis katusekorterisse kesklinnas. Rõdu suurem kui elutuba ja vaade miljoni eest. Paarkümmend meetrit majast oli üks kõrge kirik, mis oli õhtul üleni tuledes ja see vaade on lihtsalt selline, mille pärast istuks mitu tundi rõdul. Meile anti eraldi tuba ja üldse Adrian koos oma tüdrukuga olid nii lahked ja heasüdamlikud inimesed, et poleks paremaid hoste osanud tahtagi ega oodata.Järgmine päev oli siis plaan minna Port Aventurasse, mis oli siis sealt linnast paarikümne minuti kaugusel asuv lõbustuspark, mida võrreldakse Pariisi Disneylandiga. Ja see on tõesti ülisuur. Kuna sealt otse päris bussi ei läinud, siis läksime Läbi Salou, mis selline truistilinnake ja vägaväga ilus.

Tsillisime siis seal natuke ringi ja läksime teise bussiga lõpuks sinna parki. Sissepääsu hind oli päris hmm, soolane, aga igati väärt. See park oli ära jaotatud 5ks erinvaks teemaks. China, Mexico, Wild west, Mediterian ja Borabora. Alustasime siis enda arust kõige lühema sõiduga, mis tundus küll lühike aga mitte jube. Eee think againl.

See esiteks pani nagu rakett kohe lendu, pea alaspidi ja veekohalt üle ja me konreetselt pärast sõitu olime olekus: didn’t know what hit us :D Awesome, pärast muidugi olime infraktieelses seisundis aga liikusime edasi lootusega, et teised äkki säästavad veits. Käisime igasuguste ameerika mägede peal ja muudes kohtades, tsekkisime erinevaid teemaparke ja kogusime terve päeva julgust et minna sealse kõige vingem ameerika mäe peale nimega Dragon Ghan.

Ja boy was that one massive rollercoaster. A la 4 suurt keerdu ja ülikõrge laskumine. Mingi pool tundi enne pargi sulgemist ikka otsustasime oma kõrgusekartusega, et tavai lähme ikka. Andsin kaamera ühe putka tädikese juurde, kes soovis edu meile selle sõidu peal. Meil oli niiet, ee promising :D Meie ees järjekorras suitsetasid kaks tüüpi rahulikult kanepit ja olid mingi eriti muhedad ja lõpuks itusimegi me täpselt nende vahele, mõlemal pool üks “muhe naertus näos kinni” tüüp. Ja oi kui vinge see asi oli. Krissu karjus hirmust, mina rõõmust :D

Mitte ükski sõit seal polnud nii turvaline ausalt öeldes.

Konkreetne lendamise tunne oli ja jäime mõlemad siiski rahule, et sinna läksime. Kui park kinni pandi, suundusime jälle Salousse, kus võtsime väikese joogi ja ootasime oma bussi.

Reusse( Linn, kus me siis tegelt peatusime) jõudes ekslesime veits, ostsime tanklast juua ja natuke söögikraami ja suundusime tagasi oma hostide juurde. Viimased olid salsatrennis, aga nad jätsid meile võtmed, et saaksime sisse kui enne neid jõuame( talk about trust, huh)

Rõdul tsillides hakkas järsku mingi hull ilutulestik pihta ja me algul vaatasime, et nonii mis sõda lahti läks sest hääled olid täpselt sellised. Pärast tuli väja, et siin mingi püha, millest isegi me hostid teadlikud polnud. Ilutulestik ise oli aga vingem, kui meil 5 aasta aastavahetused kokku. Ühesõnaga super awesome day oli.

Aa ja kui Adrian ja Vanesa koju jõudsid, võtsime veel jääkülma õlle ja rääkisime rõdul juttu. Selline mõnus õhtune chill. Kuna meie olime väsinud, siis ei jõudnud me nendega välja minna, kui nad kutsusid. Aga tuli välja, et rahvast polnudki ja nad ise tulid ka a la 10 minuti pärast tagasi niiet good thinking meie poolt. Magama saime, siis magasime korralikult. Nimelt 13 tundi.

Ja kuna kell 9 hommikul Quasimodo kõrval olevas kirikutornis kellade tilistamisega hulluks läks, siis pidime akna kinni panema ja kui kella 1^st ärkasime, oli toas no nii palav, et vaevu sai hingata. Edasi käisime mõlemad jääkülma dušši all ja otsutasime linna minna tsekkama ja mõned hädavajalikud asjad muretseda, mis meil lennujaamas ära võeti. Aga just enne uksest välja astumist saabus meie host koju ja teatas, et tavai lähme randa ta sõpradega. Õnneks oli ta nõus teepeal poest läbi käima. Rand, kuhu läksime, asus linnast väljas ja ühe teise linna külje all ja oli jällegi üliüliilus. Kõik siin on üliilus vist :D Igatahes ujusime, päevitasime ja ujusime veel. Põhimõtteliselt ulpisime seal rahulikult. Me vist oleks sinna magama ka jäänud, kui poleks Hispaania matš hakanud, mida oli ofkoors vaja ju vaadata :D

Läksimegi siis hostiga tema ühe sõbra Oscari poole, kus kõik olid jälle Hispaanlased ( obviously :D) ja elasime koos nendega õlle ja pitsa seltsis kaasa. Kuna Hispaania võitis, võite ette kujutada mis toimus.

Tüübid jooksid rõdule ja lihtsalt karjusid tänavale. Randomness at its finest ! Kui sealt ära läksime, oli jällegi aeg Salsaks( meil vaatamiseks:D) ja teepeal tuli muidugi enamustele autodele Hispaania võidu märgiks signaalitada ja karjuda autost, käed aknast väljas. Kui öösel koju jõudsime, olime laibad kõik ja läksime magama ja hommikul ärkasime vara, et rongi peale minna. Seiklesime kõigepealt Tarragonasse ja sealt edasi Valenciasse, kus oleme ka praegu. Natuke kodutud ka, peaks mainima. Aga õnneks üks tüüp, kelle juurde alles nv pidime minema, lubas korterikaaslastega rääkida ja meile ikkagi ruumi leida, olgugi, et neil n-ö täismaja hetkel seal. Eks näis, fingers crossed! Aa ja pean ära mainima, et olen kahe tüübiga, kes sõnagi inglise keelt ei osanud, hispaania keels vestluse maha pidanud. Ise nagu ei mäleta, et oleks seda õppinud aga no näed. Magic skillz :D Üks tüüp andis mulle muidugi oma pildi ja msni ja numbri, olles ise sellise näoga, et plaanib kohe põlvili laskuda ja abielluettepaneku teha. Kahjuks/õnneks jääb vist seekord ära:D

Btw enamus pilte, mis siia lisan, on port aventuras ja mõned ka Salous tehtud :)

Aga egas midagi, kui et järgmise postini, mis loodetavasti sama õnnelik ja rahulolev. Worst to worst, magame palmi alla ja teeme öösuplusi haha :D Anyway baih for now ja nautige suve!

Ooh happy day

Happy day saabus minu väikesesse hüljatud maailma kolmapäeval, kui Krissule Liverpooli vastu läksin. Olin eelmine õhtu poole kaheni tööl ja kui 2st koju jõudsin, siis hakkasin koristama ja rääkisin veel Krissuga msnis. Kui tema Riia poole sõitma hakkas, asusin mina bussipeatuse poole teele, et Liverpooli sõita. Muidugi ega siis peatust kohe pole mõtet üles leida. Selleks kulus ikka toredad 5 korda peatusest mööda käimist. Nimelt läksin megabusiga, mille peatus on minu jaoks väga märkamatu. Lootusetuselt segaduses, küsisin siis ühelt tsikilt et ega ta ei tea ja no

halleluujah, teine ütles et sa oledki selles peatuses, mis peale ma üritasin sellist" aa ei ma teadsin seda, aga niisama kontrollin " nägu teha ( fail of course :D) Anyway see selleks, kell 6 hommikul läks buss ja 8st jõudsin Liverpooli ja mõtlesin, et mis nüüd, kuna Krissu lennuk pidi alles pool üks jõudma. Awesome :D No liikusin siis enda arust kuskil äärelinnas ringi ja astusin mingisse putkasse sisse kus küsisin,et kus kesklinn ka asuda võiks, mispeale tüüp muigas ja teatas mulle, et ma asungi kesklinnas. Mul oli järjekordne võimalus teha eimateadsinseda nägu. And again..fail. Igatahes mõtlesin siis, et lähen proovin lennujaama üles leida. See osutus aga liiga kergeks ja enne 9t olin seal. Mõtlesin, et noja eks võtan siis kohvi ja ostan paar ajakirja. Jõudsin kõik artiklid läbi loetud ja suures koguses kohvi ära tarbida, kui otsustasin kella vaadata. 10.30 :D Nice, kõigest 2 tundi veel. Passisin siis 5 minutit ja otsustasin, et tavai lähen sõidan bussiga ringi ja nii leidsingi mingi eriti suure Tesco, kust ostsin uue ajakirja ja natuke süüa ja oligi kell nii palju, et oli vaja tagasi lennujaama liikuda. Lennuk maandus peaaegu õigeaegselt, isegi vist varem veits ja Krissut ootasin pool tundi. Iga ukse avamine ootusärevust täis ja siis ta tuli oma suure pooltühja kohvriga :D Oh the sweet reunion. Ma pole tükk aega vist nii õnnelik ja väsinud ühel samal hetkel olnud, but not sleeping was so worth it hah. No võtsime siis lennujaama ees istet ja rääkisime natuke ja asusime selle minu leitud suure Tesco poole teele ja võtsime oma Jaanipäevaks natuke girllimaterjali. Krissu tõi hapukoort ka niiet plaan oli ükskõik mis salati teha, kuhu saaks ohtralt and i mean OHTRALT hapukoort sisse toppida :D Peale seda liikusime parki, mis ka teepeal silma oli jäänud ja võtsime istet maas ja jõime natuke siidrit Nii hea soe oli, et mõtlesime et pikutaks niisama, aga no kuna mõlemal meil oli 0 tundi und seljataga siis arvata oli, et esimene asi mis juhtus kui pikali viskasime, oli mõnus unelaine. Kuni selle hetkeni of course, kui üks tüüp meid üles ajas oma hey'dega ja ütles et me nägime välja nagu me oleks mõlemad ära minestanud, aga thank god you're okay vms:D Ma oma unesegaduses seletasin et ei jah me lihtsalt väsinud ja tüüp jooksis edasi. Fail? Yes. Embaressed? Even a bigger yes :D. Aga noh, tõusime siis püsti oma mästervooditest, milleks oli meil me jakid, kilekotid ja käekotid. Tolleks ajaks oli aga kell päris palju ja liikusimegi linna, kus võtsime veel ühes baaris redbulli, et jällegi natuke rohkem ellu äragata ja hangusime natuke linnas ja saimegi juba bussi peale. Bussipeatuses oli meil as usual, väga rändav ootamine. Meil peaks tõsiselt oma erashow olema, kus oma rändavad mõtted ja kommentaarid saaks kõik välja elada..või siis peaks nad kõik purki panema ja maha ärima. Ka mõte eksole :D Igatahes kui me lõpuks öösel Birmi jõudsime, siis rändasime koju ja olime mõlemad natuke palju laibad niiet Jaanist kui sellisest ei tulnud midagi välja. Aa Merit ja Mariliis käisid meil külas, kellega mitu tundi juttu ajasime, aga vist 3st pidin tõdema, et kui ma järgmine päev tööl natuke eluski tahan olla, pean ära magama minema ja nii läkski. Järgmine päev ärkasime vara ja käisime Krissuga linnas. Õhtul ma teatasin managerile ikkagi, et ma ei jõua tööle aga no hell, ma olin ikka laip ka. Pealegi eelmine nädal oli täiesti hullumaja, iga päev tööl ja vahepeal oli vahetuste vahe mingi 5 tundi, mille jooksul sain 2 tundi und. Kokku tuli mingi üle 50 tunni. Igatahes moving on. Tegime siis Krissuga oma n-ö Jaani ja vaatasime Tarantino üht klassikat ja peale seda Remember Me'd.

Aa ja too õhtu kolis ka uus üürnik nimega Daniel. Teien on nimelt Hispaanlane ja kohati väga rändav, which is good I guess :D Tüüp küsis mult netiparooli ja kui ma ütlesin et see on pepupepu ( yes pepupepu, don't ask:D) siis peale 10t korda ma andsin alla ja kirjutasin talle selle üles, viimane kleepis selle endale seinapeal. Niiet nüüd on tal seinapeal lipik kirjaga pepupepu. Rändav.

Aga edasi liikudes siis eile käisime jällegi Krissuga linnas, õhtul käisin tööl ja eriti mõnus oli, tüübid, eesotas supervisor ajasid nii segast juttu ja ma pole tükk aega nii palju naernud vist tööjuures. Supervisor tahtis vist mind jälle täis joota( jah, jälle:D), sest ta muudkui ütles et aa võta veini ja võta siidrit aga ma tol hetkel piirdusin siiski oma veiniklaasiga( peamiselt kuna ma valisin väga halva rose veini ja üldsegi rose pole väga minu teema ja siis ma lihtsalt ei suutnud seda kiiremini juua, tee mis tahad :D) Noh ja peale väga armsaid hüvastijätte tööl, asusin kodu poole teele ja helistasin veel Krissule, et tavai lähme välja. Jõudsin koju, tegime paar head koksi ja käisime siis natuke väljas. Natuke seepärast et ma jõudsin alles 1 ajal töölt ja siin pannakse ju enamus kohti juba 3st kinni. Kui klubisse jõudsime, siis mõtlesime, et tavai tekiilat. Aga tavai, võtame 2 shotti mõlemad. Kui tüüp kaarti nägi, ütles et sorri meil 10 naela miinimum. Noja, egas midagi, 3 shotti tekiilat siis per face:D Tüübid me ümber vaatasid konkreetselt sellise näoga, et for real? What can we say, we like our tequila :D Okei Krissule peale teist enam nii väga ei meeldinud :D Aga mina veendusin lõplikult, et see ikka nii minu jook plus hommikul ehk praegu on ka täitsa hea olla, success! Ja veel üks sidenote. Mida teevad näljased tüdrukud peale pidu, kui nad koju jõuavad? Ei midagi lihtsamat, kui salatit :D Imestan ausalt-öeldes, et mul kõik sõrmed veel alles on. Hommikul maitses see salat erinevalt eilsele ööle kuidagi ee pipraselt? :D

Igatahes me nüüd lähme linna, et poodides veel käia, piletid lõpuks välja printida ja natuke Birmis veel jalutada. Homme asumegi teele Hispaaniasse 3 nädalaks. 4 linna plaanis ja loodetavasti läheb kõik hästi ja jõuame ka neisse kõiki. Excited? Korda miljon biljon, we're going to Spain no Holaaa! :D Igatahes järgmine post tuleb kunagi tulevikus? Maybe in Spain, maybe kui me tagasi oleme või võibolla üldse Eestis. Eks ta tulemata ei jää. Olen vähemalt jälle märku andnud, et ma siin elutsen ikka veel:D Peatse postini !

Styling for photography

Aega läks aga asja sai-öeldakse vist nii. Igatahes viskan lõpuks

need pildid ülesse, mida 3 vaprale modellile lubanud olen:D Hetkel neid päris vähe, aga eks üritan lähiajal ka ülejäänud ära töödelda ja siia panna. Tegelikult sai pilte, mis mulle isiklikult meeldis päris palju aga kuna nagu alati-jätsin ka selle assigmenti viimasel minutile, siis pole praegu rohkem pakkuda( vabandused vabandused i know) but that's me. Igatahes neile, kes kunagi miljon aastat tagasi mu blogist selle aine kohta lugesid ja nüüd värksendust vajavad või need, kellel pole õrna aimugi millest jutt, siis pildid pärinevad ühest minu ainest siin koolis. Nimelt tegu styling for

photography, kus pidime kujundama soengu, riietuse, võttekoha, meigi jne ja kõigele lisaks ise pildi tegema. Iga fotoshoodi jaoks oli erinev koht, kaks neist toimusid sisemistes ruumides ja kaks väliruumides. Tegelikult

pidi olema iga nädal üks fotoshoot, et korralikult ette valmistuda,

aga kuna ma käisin Eestis, siis tegin ühel nädalal ühe ja teisel nädalal ülejäänud kolm. Ütleme nii, et oli ülikiiire ja ikka jooksin kontreetselt nagu orav ratta peal. Esimese fotoshooti teemaks oli fantaasia( kuhu alla käisid siis haldjad, lillelapsed jms ) Kuna selleks oli aega, siis võin öelda et jäin päris rahule sellega ise. Teiseks teemaks oli gooti stiil, millele pidime siis ise oma n-ö twisti andma. Mina valisin gooti barbie,

kus üritasin kujutada elus barbiena modelli Maiget ja tema käes oli ka n-ö effekti saavutamiseks barbie pea nööri otsas. Take that Barbie, not so tough anymore are you? :D Anyway nali naljaks. Soeng ei tulnud ligilähedanegi sellele, msi tahtsin, kuna lihtsalt aega jäi liiga väheks ja kõik juba paanitsesid et vaja võttele minna.

Nojah, piltidega jäin rahule ja Maige oli ka väga hea modell ja oli nõus kõike tegema mis loll Katre palus :D

Kolmas ja neljas fotoshoot toimusid siseruumides, esimese teemaks film-minul James Bond

( sellest ka teise pildi kujutlus nagu filmi alguses, kus naisfiguurid ära fadivad) ja teiseks kultuuriteema ehk minul Hawaii.

Selle viimasega jäin ma ise ilmselt kõigevähem rahule, sest aega oli napilt ja ma olin väsinud ja ei kukkunud see asi nii välja nagu ma tahtsin.

Ühesõnaga ajan oma amatöörilike oskuste kaela selle :D Modellidele Maigele, Janale ja Kätlinile ütleks siinkohal suured tänud koostöö eest ja et teil oli kananatust nii kaua oodatada( näete, sain ikka lõpuks hakkama selle postiga :D) ja loodetavasti järgmine aasta jälle hah. Juba paremate

oskustega. Üritan lähiajal kunagi teised pildid ka panna ja üeüldse tahaks põhjalikumalt veel sellega tegeleda, s.t. teha veel fotoshoote ja rohkem aega võtta, et saaks rohkem vaeva näha ja paremaid lõpptulemusi saavutada. Agaaa pean siiski ütlema et

kokkuvõttes jäin kõigi fotoshootidega siiski rahule, eriti kui arvestada ajanappust. Vot niipalju siis praegu, kuna hetkel ülikiire tänu tööle, siis üritan lähiajal kirjutada, mis mul siin toimunud ka on. Aga praegu saan vaid ühe postiga hakkama. Kell juba 2 ka ja ma jõudsin poolteist tundi tagasi alles töölt, niiet päris korralikult väsinud. Anyway olge tublid ja peatse postini!

Oh the sweet insomnia

No nagu pealkiri juba reedab - ma unega lõplikult riius vist :D Viimane nädal iga päev mitte varem kui 4 ja hilisemalt pool seitse hommikul magama läinud. Täna käisin toreda 2 tunnise unega koolis. Ise ka imestan, et ma üldse ülesse sain. Aga samas ega ma ise ka väga oma energiajookide ja kohviga kaasa ei aita. Täna kui õhtul koju jõudsin ja paariks tunniks magama vajusin, ärkasin ülesse, läpakasse mingi random jakhheqwiuhehwq trükitud :D Nimelt jäin läpakas süles magama, aga see selleks. Jõin siis u 12 ajal targalolliidioodi peaga 2 redbulli, sest muud ei olnud juua. Tark? Geenius? Idioot? Probably the last. Nüüd kell 4 läbi paarkümmend minutit ja uni on viimane asi, mis meelel. Normal. Aga ega see unetus väga halb polegi, aega maa ja ilm kõigega tegeleda, milleks päeval aega pole. Filme vaadata, ooooohtralt muusikat laadida ja ka õppida vahest harva ( see selline tore öine tegevus-tekitab hea une lõpuks hah)

Aga mis siis uudist? Koolis suhteliselt tamp peal. Viimased nädalad ju käsil. Homme peangi end raamatukokku vedama ja paar tundi business operationsile pühendama. Kusjuures see aine polegi nii hull nagu ma enne semestri algust kartsin. Täitsa loogiline ja okei aine. Peale selle on vaja fotod kõik ära töödelda, esitlus kokku panna ja essee kirjutada. Siis on vaja mapis järgi jõuda paari asjaga, teoorias juuksuri osas ka mingi hull materjal vaja läbi töödelda, aga mida rohkem seda uhkem right? Or maybe not in this case :D Igatahes õppida on päris palju, aga mis seal ikka, saab ilusti hakkama. Tööl pole ma ka tihti käinud viimasel ajal, niiet unetus ja kool on praegu tasakaalus, leiab ka uneks aega kunagi random ajahetkedel ( kui unehaldjas halastab that is), jehuu.

Peale kooli siis polegi vist midagi väga teinud. Noh vahest ikka kaardiõhtuid maha pidanud( some more wild then others haha) ja vist kõik? Ei tea, aju keeldub hetkel koostööst tegemast. Aa täna käisime kaarte mängimas Liisu ja Triinuga ühes ilusas pargis me kooli lähedal, kus lõpuks hakkas ikka väga külm. Ma olin oma unetusele ja koffeiini üledoosile veits randomsegast, aga õnneks polnud ma ainus :D.

Homme peale raamatukogu( eeldades et ma mingi faking 7 magama ei lähe ja poole päevani ei maga ) plaan piljardit mängima minna ja väike istumine ka vist meie pool. Eks näis, midagi peaks vist tegema üle pika aja.

Aaaa ja seda ka, et eesti tulek nüüd siis kindel. 27 juuli kuni 11 august :) Ja enne seda nagu ma maininud, tuleb Krissu siia, kellega koos lähme 27 juuni 3 nädalaks Hispaaniasse. Hellyeah! :D Ja peale seda Šotimaale paariks päevaks ja siis juba Eesti koos. Ei suuuuuuda ära oodata. (aga Krissu hetke seisuga oled sa ikka pede, et sul nii pede msn on :D loogikalause23)

Ja selle rändava lõpuga ma ka lõpetan. Olge toredad ja magage minu eest ka paar tundi, sest mul selle toreda privileegi normaalsetel tundidele kasutamise õigust pole ( woah, eriti diip, amazing what insomnia can do :D) Anyway Baih! :)