Espana. Reus/Salou!

Laupäev, ehk siis 26. Juuni möödus meil Krissuga linnas kõike reisiks vajalikku muretsedes ja õhtul hilja mingi 12 ajal otsutasime lõpuks pakkima hakata oma master käsipagaseid. Lõpuks me lihtsalt vajusime mõlemad magama voodis, mina kuskil riiete otsas ja krissu peaga cosmo peal ( kellel seda patja ikka vaja on:D) Hommikul ärkasime päris hilja ehk siis ärkasme lõunast ja ma panin veel viimased asjad kokku ja pesin mõned asjad ära. Neljast hakkasime rongijaama poole liikuma, kus oli aasta aktsendiga onukesest piletimüüja. Ma tõesti ei saanud aru, kas ta rääkis inglise või mõnes muus unknow keeles. Igatahes lõpuks saime piletid, leisime õige platformi ja saabusime lennujaama. Kuna meil piletid olid olemas, siis tegime veel viimase UK eine ja asusime pagasikontrolli, kus mulle muidugi täielik läbiotsimine tehti. Jäin kõigist kreemidest ka ilma, sest ilmselgelt tahtsin ma ju bodyshopi kehavõist pommi hakata lennukis ehitama. Tsäksid jagas ka turva ära, et oioi ei või nii, igal inimesel üks tskäks ikka. Nojah, see selleks. Lennukisse läks üks kuni mitu briti turisti. Lend oli kergete võngetega( kõigeparem sõna selle kirjeldamiseks) ja kui Hispaaniasse jõudsime, oli kergendus missugune.

Olime aga mõlemad suht laibad ja helistasimegi oma couchsurfile, et kas ta ikka tuleb meile vastu. Tüüp oli 5 minuti pärast seal ja teatas, et me kohe tema poole ei lähe, et ennem plaan minna sööma ja siis Salsat tantsima. Noh, mis meil ikka selle vastu, saime energiat kohe mitmekordselt juurde :D Käisime siis mästersöögikohas mäkis ja edasi läksime ühte natuke linnast väljas asuvasse Salsabaari. Ja siinkohal pean mainima-Hispaanlastel on tants veres. Me lihtsalt esimesed pool tundi jälgisime et woah :D Muidugi enamus neist oli ühes trennis käinud ja siis nad lihtsalt vahetasid partnereid, kuna ilmselgelt üks tants juba võttis päris võhmale. Meie võtsime Krissuga kaks long islandit, mille meie couchsurf meile lahkelt välja tegi. Ja jällegi sain kinnitust, et pole paremaid long islandeid kuskil, kui siin. Rääkisime siis oma couchsurfi Adrianiga juttu ja nautisime lihtsalt ümbruskonda, mis oli nii kuradi ilus. Kunagi vist poole kahest liikusime lõpuks nende poole. Ootasime mingisugust minikorterit kuskil pärapepus, aga saabusime hoopis katusekorterisse kesklinnas. Rõdu suurem kui elutuba ja vaade miljoni eest. Paarkümmend meetrit majast oli üks kõrge kirik, mis oli õhtul üleni tuledes ja see vaade on lihtsalt selline, mille pärast istuks mitu tundi rõdul. Meile anti eraldi tuba ja üldse Adrian koos oma tüdrukuga olid nii lahked ja heasüdamlikud inimesed, et poleks paremaid hoste osanud tahtagi ega oodata.Järgmine päev oli siis plaan minna Port Aventurasse, mis oli siis sealt linnast paarikümne minuti kaugusel asuv lõbustuspark, mida võrreldakse Pariisi Disneylandiga. Ja see on tõesti ülisuur. Kuna sealt otse päris bussi ei läinud, siis läksime Läbi Salou, mis selline truistilinnake ja vägaväga ilus.

Tsillisime siis seal natuke ringi ja läksime teise bussiga lõpuks sinna parki. Sissepääsu hind oli päris hmm, soolane, aga igati väärt. See park oli ära jaotatud 5ks erinvaks teemaks. China, Mexico, Wild west, Mediterian ja Borabora. Alustasime siis enda arust kõige lühema sõiduga, mis tundus küll lühike aga mitte jube. Eee think againl.

See esiteks pani nagu rakett kohe lendu, pea alaspidi ja veekohalt üle ja me konreetselt pärast sõitu olime olekus: didn’t know what hit us :D Awesome, pärast muidugi olime infraktieelses seisundis aga liikusime edasi lootusega, et teised äkki säästavad veits. Käisime igasuguste ameerika mägede peal ja muudes kohtades, tsekkisime erinevaid teemaparke ja kogusime terve päeva julgust et minna sealse kõige vingem ameerika mäe peale nimega Dragon Ghan.

Ja boy was that one massive rollercoaster. A la 4 suurt keerdu ja ülikõrge laskumine. Mingi pool tundi enne pargi sulgemist ikka otsustasime oma kõrgusekartusega, et tavai lähme ikka. Andsin kaamera ühe putka tädikese juurde, kes soovis edu meile selle sõidu peal. Meil oli niiet, ee promising :D Meie ees järjekorras suitsetasid kaks tüüpi rahulikult kanepit ja olid mingi eriti muhedad ja lõpuks itusimegi me täpselt nende vahele, mõlemal pool üks “muhe naertus näos kinni” tüüp. Ja oi kui vinge see asi oli. Krissu karjus hirmust, mina rõõmust :D

Mitte ükski sõit seal polnud nii turvaline ausalt öeldes.

Konkreetne lendamise tunne oli ja jäime mõlemad siiski rahule, et sinna läksime. Kui park kinni pandi, suundusime jälle Salousse, kus võtsime väikese joogi ja ootasime oma bussi.

Reusse( Linn, kus me siis tegelt peatusime) jõudes ekslesime veits, ostsime tanklast juua ja natuke söögikraami ja suundusime tagasi oma hostide juurde. Viimased olid salsatrennis, aga nad jätsid meile võtmed, et saaksime sisse kui enne neid jõuame( talk about trust, huh)

Rõdul tsillides hakkas järsku mingi hull ilutulestik pihta ja me algul vaatasime, et nonii mis sõda lahti läks sest hääled olid täpselt sellised. Pärast tuli väja, et siin mingi püha, millest isegi me hostid teadlikud polnud. Ilutulestik ise oli aga vingem, kui meil 5 aasta aastavahetused kokku. Ühesõnaga super awesome day oli.

Aa ja kui Adrian ja Vanesa koju jõudsid, võtsime veel jääkülma õlle ja rääkisime rõdul juttu. Selline mõnus õhtune chill. Kuna meie olime väsinud, siis ei jõudnud me nendega välja minna, kui nad kutsusid. Aga tuli välja, et rahvast polnudki ja nad ise tulid ka a la 10 minuti pärast tagasi niiet good thinking meie poolt. Magama saime, siis magasime korralikult. Nimelt 13 tundi.

Ja kuna kell 9 hommikul Quasimodo kõrval olevas kirikutornis kellade tilistamisega hulluks läks, siis pidime akna kinni panema ja kui kella 1^st ärkasime, oli toas no nii palav, et vaevu sai hingata. Edasi käisime mõlemad jääkülma dušši all ja otsutasime linna minna tsekkama ja mõned hädavajalikud asjad muretseda, mis meil lennujaamas ära võeti. Aga just enne uksest välja astumist saabus meie host koju ja teatas, et tavai lähme randa ta sõpradega. Õnneks oli ta nõus teepeal poest läbi käima. Rand, kuhu läksime, asus linnast väljas ja ühe teise linna külje all ja oli jällegi üliüliilus. Kõik siin on üliilus vist :D Igatahes ujusime, päevitasime ja ujusime veel. Põhimõtteliselt ulpisime seal rahulikult. Me vist oleks sinna magama ka jäänud, kui poleks Hispaania matš hakanud, mida oli ofkoors vaja ju vaadata :D

Läksimegi siis hostiga tema ühe sõbra Oscari poole, kus kõik olid jälle Hispaanlased ( obviously :D) ja elasime koos nendega õlle ja pitsa seltsis kaasa. Kuna Hispaania võitis, võite ette kujutada mis toimus.

Tüübid jooksid rõdule ja lihtsalt karjusid tänavale. Randomness at its finest ! Kui sealt ära läksime, oli jällegi aeg Salsaks( meil vaatamiseks:D) ja teepeal tuli muidugi enamustele autodele Hispaania võidu märgiks signaalitada ja karjuda autost, käed aknast väljas. Kui öösel koju jõudsime, olime laibad kõik ja läksime magama ja hommikul ärkasime vara, et rongi peale minna. Seiklesime kõigepealt Tarragonasse ja sealt edasi Valenciasse, kus oleme ka praegu. Natuke kodutud ka, peaks mainima. Aga õnneks üks tüüp, kelle juurde alles nv pidime minema, lubas korterikaaslastega rääkida ja meile ikkagi ruumi leida, olgugi, et neil n-ö täismaja hetkel seal. Eks näis, fingers crossed! Aa ja pean ära mainima, et olen kahe tüübiga, kes sõnagi inglise keelt ei osanud, hispaania keels vestluse maha pidanud. Ise nagu ei mäleta, et oleks seda õppinud aga no näed. Magic skillz :D Üks tüüp andis mulle muidugi oma pildi ja msni ja numbri, olles ise sellise näoga, et plaanib kohe põlvili laskuda ja abielluettepaneku teha. Kahjuks/õnneks jääb vist seekord ära:D

Btw enamus pilte, mis siia lisan, on port aventuras ja mõned ka Salous tehtud :)

Aga egas midagi, kui et järgmise postini, mis loodetavasti sama õnnelik ja rahulolev. Worst to worst, magame palmi alla ja teeme öösuplusi haha :D Anyway baih for now ja nautige suve!