Oh the sweet insomnia

No nagu pealkiri juba reedab - ma unega lõplikult riius vist :D Viimane nädal iga päev mitte varem kui 4 ja hilisemalt pool seitse hommikul magama läinud. Täna käisin toreda 2 tunnise unega koolis. Ise ka imestan, et ma üldse ülesse sain. Aga samas ega ma ise ka väga oma energiajookide ja kohviga kaasa ei aita. Täna kui õhtul koju jõudsin ja paariks tunniks magama vajusin, ärkasin ülesse, läpakasse mingi random jakhheqwiuhehwq trükitud :D Nimelt jäin läpakas süles magama, aga see selleks. Jõin siis u 12 ajal targalolliidioodi peaga 2 redbulli, sest muud ei olnud juua. Tark? Geenius? Idioot? Probably the last. Nüüd kell 4 läbi paarkümmend minutit ja uni on viimane asi, mis meelel. Normal. Aga ega see unetus väga halb polegi, aega maa ja ilm kõigega tegeleda, milleks päeval aega pole. Filme vaadata, ooooohtralt muusikat laadida ja ka õppida vahest harva ( see selline tore öine tegevus-tekitab hea une lõpuks hah)

Aga mis siis uudist? Koolis suhteliselt tamp peal. Viimased nädalad ju käsil. Homme peangi end raamatukokku vedama ja paar tundi business operationsile pühendama. Kusjuures see aine polegi nii hull nagu ma enne semestri algust kartsin. Täitsa loogiline ja okei aine. Peale selle on vaja fotod kõik ära töödelda, esitlus kokku panna ja essee kirjutada. Siis on vaja mapis järgi jõuda paari asjaga, teoorias juuksuri osas ka mingi hull materjal vaja läbi töödelda, aga mida rohkem seda uhkem right? Or maybe not in this case :D Igatahes õppida on päris palju, aga mis seal ikka, saab ilusti hakkama. Tööl pole ma ka tihti käinud viimasel ajal, niiet unetus ja kool on praegu tasakaalus, leiab ka uneks aega kunagi random ajahetkedel ( kui unehaldjas halastab that is), jehuu.

Peale kooli siis polegi vist midagi väga teinud. Noh vahest ikka kaardiõhtuid maha pidanud( some more wild then others haha) ja vist kõik? Ei tea, aju keeldub hetkel koostööst tegemast. Aa täna käisime kaarte mängimas Liisu ja Triinuga ühes ilusas pargis me kooli lähedal, kus lõpuks hakkas ikka väga külm. Ma olin oma unetusele ja koffeiini üledoosile veits randomsegast, aga õnneks polnud ma ainus :D.

Homme peale raamatukogu( eeldades et ma mingi faking 7 magama ei lähe ja poole päevani ei maga ) plaan piljardit mängima minna ja väike istumine ka vist meie pool. Eks näis, midagi peaks vist tegema üle pika aja.

Aaaa ja seda ka, et eesti tulek nüüd siis kindel. 27 juuli kuni 11 august :) Ja enne seda nagu ma maininud, tuleb Krissu siia, kellega koos lähme 27 juuni 3 nädalaks Hispaaniasse. Hellyeah! :D Ja peale seda Šotimaale paariks päevaks ja siis juba Eesti koos. Ei suuuuuuda ära oodata. (aga Krissu hetke seisuga oled sa ikka pede, et sul nii pede msn on :D loogikalause23)

Ja selle rändava lõpuga ma ka lõpetan. Olge toredad ja magage minu eest ka paar tundi, sest mul selle toreda privileegi normaalsetel tundidele kasutamise õigust pole ( woah, eriti diip, amazing what insomnia can do :D) Anyway Baih! :)

Mista Mista

Kell on siin ei rohkem ei vähem kui pool kolm öösel. Pikkkkkkk (until infity) päev seljataga. Kolm fotoshooti sai tehtud, läksid päris hästi, niiet success. Algas sellega, et äratuskellad panin hommikul kell 6 sujuvalt kinni. Ühest telefonist saan aru, aga teine telefon ehk äratus oli laua peal, mis voodist ikka päris kaugel. See sai ka mingi imekäe läbi kinni vajutatud. Mul pole aimugi kuidas ma seda tegin, magic:D Sleepwalker olen ilmselt hah. Igatahes ärkasin siis lõpuks 9 ajal ja korralikult 10 ajal, kui Regina ka kooli läks. Asjatasin hommiku ja lõuna, käisin linnas ja muretsesin viimased asjad. Käisin kiirelt koolis oma esseel järel. Sain läbi, mis oligi ainus eesmärk, tegin selle no nii viimasel minutil kui võimalik üldse inimlikult on ja mõttes oli 10 miljon muud tähtsamat asja, seega olen rahul. Peaks vist? Igatahes peale seda head uudist liikusin salongi, kus alustasin umbes 3st ja esimene fotoshoot algas alles 7 ajal, et viimaseid valguseallikaid ära kasutada väljas. Lõpetasin 9 ajal ja liikusin poolväsinud sammul koju. Teepeal oli armas seik, mis tegi tuju heaks kohe :D Little things that make you smile. Võtsin veel sainsburyst kiire võipsi ja siidri ning seadsin sammud kodu poole kus Marju ja Regina juba veini jõid. Istusime siis köögis tunni või paar ja liikusin oma tuppa mõttega, et ära magama. Vaatasin osa simpse ja rääkisin Krissuga ja avastasin et üks film vaatamata, mida tahtnud pikemat aega näha, aga miski imeläbi meelest läinud. Nimelt Heath Ledgeri viimane töö, mille tänu Deppi, Law ja Farrelli koostööle ära lõpetatud siiski sai. Panin siis laadima ja mõtlesin, et vaatan homme ( või nüüd siis juba täna), aga näed hakkasin arvutit kinni panema kui viskas ette teate et oi film valmis. Nii siis läks ja mõtlesin et vaatan kasvõi natuke algust seni kuni liiga hull uni peale tuleb. Noja natukesest sai terve film ja siin ma olen. Ja mulle meeldis isiklikult. Küllaltki rändava sisuga ja kohati võis tekkida täielik wtf moment, aga ma jäin rahule. Kuna pole eriline filmikriitik siis lihtsalt soovitan. Palju head näitlejatööd koos. Aga pole ilmselt kõigile, niiet kui fantaasia/rändava sisuga filmid pole teemaks, ei meeldi ka see film eriti. Easy as that :D Mina jäin rahule ja nüüd võib n-ö rahuliku südamega magama minna. Homme vaba ehk saab pikalt magada ja eks seepärast ma passingi üleval ja ei pea väga vajalikuks veel unelainele suunduda. Aga vist ikka peab.

Aaa ja pildid saan esmaspäeval ise kätte, niiet laadin siia ka need loodetavasti järgmine nädal ja näete, millise hea/huvitava ainega saan vahelduseks tegeleda :)

Ja rohkemat vist polegi, niiet järgmise postini. Baih!

Midnight marauders

Aega läks aga asja sai. Juba pikemat aega võtan hoogu, et siia midagi kirjutada. Ega midagi põnevat vahepeal juhtunud polegi. Koolis vahelduva eduga ja tööl ka harva. Eelmine nädal oli esimene fotoshoot, mille teemaks valisin haldjad jms. Homme koguni 3 tükki tänu eestiskäigule. Niiet tuleb määädkiire päev. See läbi siis saab hinge tõmmata jehuu. Loodetavasti reedel saan pildid kätte, siis mängin nendega natuke photoshopis ja viskan siia ka üles :)

Aga mis siis veel. Ei oskagi kuskilt kinni võtta. Käisime viimati suuremal peol kui oli bar crawl mis põhimõtteliselt õpilaste üritus, kus käiakse 5 erinevat klubi/baari läbi ja kõik elavad oma koolistressi välja( loe: joovad ennast vägapurju) Eile käisin kahe normaalsega normaalsel öisel piknikul. Nimelt kell 1 öösel, viina ja väikese õlle seltsis. Sain Liisu ja Tõnu memuaare kuulata hah:D Täna oli maruraske ärkvel püsida, eriti kuna hommikul kella 7 ajal otsustasid naabrid täie hooga puurima hakata. Selline tunne nagu minu toas tehtaks remonti. Jehuu. Egas midagi, mingi aeg sai uni võitu ja magasin paar tundi veel otsa. Ja nägin veidraid unenägusid ( random note ). Päeval valmistusin homseks ja soetasin täna ka uued kõrvaklapid niiet tereeeee hea heli:D success!

Suveplaanid ka olemas :) Nimelt tuleb Krissu jaanipäeval siia. Marju ja enamus teisi lähevad juunis tagasi Eesti. Õnneks paar naljanina jääb mulle ka seltsi. Mina tulen Eesti ilmselt koos Krissuga ehk siis 27 juuli. Loodetavasti saan esmaspäeval ka piletid ära osta. Krissuga nii head plaanid, et räägin nendest lähemalt, kui aeg juba ukse taga (mis see lause tähendas, ei tea nüüd väga isegi) Anyway täna avastasin veel ühe kontserti kuhu peab kohe kindlasti augustis minema. Ma lähen kasvõi üksi sinna ja laulan omaette insane in the membrane( nüüd need mõned targad pead said ilmselt aru kellest siis jutt, niiet 10 points to you!) Nii seosusetu ja rändav post tuleb mul täna et peab vist ära lõpetama. Üritan homme või lähemal ajal uuesti postitada ja korralikumalt ja piltidega siis juba ja jah. Annan hetkel siis märku, et elus olen veel siin Inglismaal ja pole maa alla päris vajunud. Kõik on hästi ja me is happy. Suvi on koheeeeeeeee uksetaga ja see motiveerib nõnda palju, et klaas on vabalt pooltäis :)Igatahes sellise poolsegase jutuga ma siis lõpetan niiet et take care ja baih!

Sunrise/sunset

Ei teagi kust alustada. Pole väga pikalt jälle kirjutanud. No peale Eestit käisime siis Maria ja Reginaga Šotimaal, millest ma plaanisin siia ka pikemalt kirjutada, aga ei tulnud sellest midagi välja. Aga polegi vast oluline, vähemalt mitte hetkel. See reis lihtsalt andis nii palju. Sain vaimselt puhata täielikult ja füüsiliselt end välja elada ehk siis jalutasime Marju ja Reginaga maha maa, mida ma siin Birmis vist pole viimase paari kuu jooksul ka maha käinud. Ei kurda, igati kaihv reis oli. Ööbisme coushsurferi juures, kes elas koos 7 teise toreda korterikaaslasega. Mõni vähem, mõni rohkem äge. Oli ainult üks mitteniitore elanik, tulnukas tal hüüdnimeks:D Aga no ega me temaga nii väga kokku puutunudki. Igatahes kokkuvõtte: jalutasime mägedes, linnas (mis btw on ülimalt ilus ja täis ajalugu ja häid inimesi), käisime laivis kahte väga head bändi kuulamas, jõime kohalikes pubides õllet ja üleüldiselt nautisime head linna, head ilma ja häid inimesi :) Enam lühemalt ei saa vist kokku võtta. Aga kuna need on minu seiklused, siis tahaks ma neile, kes huvi tunnevad lähemalt ise rääkida, mitte läbi blogi vahenduse ainult. Siia kirjutan nüüdsest selle, mida pean vajalikuks välja öelda või mis ainult minu peas ei jaksa olla ehk siis see, mis mind painab või millest ma vist kunagi aru ei saa, kirjutan siia välja ja elan edasi. Haha, väga diip sai.
Igatahes vaheaeg möödus ka hästi. Marjul käis Kaarel külas, kellega sai piisavalt rändavaid asju tehtud ja palju õllet tarbitud. Oli Regina sünnipäev, mida tähistasime veini ja muu ohtra alkoholiga, piknikuga, väljaskäiguga ja hommikuste sünnipäeva pannkookidega. Tol hommikul liitusid meiega ka Triinu ja Liisu, kes on mul viimasel ajal väga kalliks saanud. Ma usun, et jaanuaris ja veel ennemgi poleks ma uskunud, et teiega nii palju koos aega veedan ja et ma leian inimesed, keda saan nii palju usaldada ja kellega mul alati hea olla on. Olgu mis on, aitäh teile.
Sõpruse vastasele teele minnes pean lihtsalt ära mainima, kui palju võltse inimesi on olemas( pole ilmselt väga suur shocker see kellelegi) aga vahepeal ikka mõtled, et mis kuradi sääsk neid koguaeg pureb, et nad nii võltsid ja ignorantsed peavad olema. Enda arust olen ka palju läbi elanud ja võin julgelt öelda ka, et igast kogemusest õppinud ja tugevamaks saanud ja ei näe pidevat vajadust et teiste elu raskeks teha või oma viha teiste peal välja elada ja konkreetselt nuga selga teistele torgata, ise samal ajal lootes, et äkki saab lõplikult kellegi ära hävitada. Hate to brake it to you, but I'm way too strong for that. Ma kardan lihtsalt vahest, et valed inimesed saavad must valesti aru. Et need, kellele ei tahaks haiget teha, just saavad haiget. Ma loodan, et ei ole ise nii viimasel ajal teinud ja kui mõtlen, siis see nii ka peaks olema, aga lihtsalt see halb Karma hakkab üle viskama ja ma ei väsi mõtlemast, et kas ma tegin midagi väga halba või ootab mind tulevikus midagi nii head, et praegu võiks selle nimel n-ö piinelda( liiga tugev sõna aga eesti sõnastik piirab natuke mu väljendusoskust). Loodan, et viimane on see õige vastus.
Anyway see nädal algas ka kool, kuhu ma pole veel jõudnud. Nimelt eilseks fotoshootiks ma polnud valmistunud tänu viimase kuu aja jooksul juhtunud asjade pärast ning see lükkus natuke edasi, aga pole hullu, küll jõuab. Neljapäevaks üks grupitöö vaja esitada, millega ma praegu tegelen. Tööl pole ma praegu pea üldse käinud, alles see nv lähen uuesti. Kuna koguaeg ära olin, oli peamiseks põhjuseks. Aga jällegi, küll jõuab. Pean end lihtsalt nüüd kokku võtma ja kõik plaanid ellu viima. Ja oi kui palju neid on. Mõni neist viimased nädalad minuga olnud, mõni juba aasta või rohkemgi veel. Igaüks omal ajal. Sellega seoses lükkub ka minu Eestisse uuesti tulek hilisemasse suvesse või halvimal juhul septembrisse. Miski pole selles osas kindel. Ainus asi on iseseisvuda nüüd täielikult ja saada hakkama no matter what. Õnneks mul on palju inimesi, kes mind toetavad ja mul on selle üle väga hea meel. Ma loodan, et saan kunagi kõigile neile näidata, kui väga nende toetus mulle tähendab ja kui tänulik ma olen. Samas osadele inimestele on mul veel paari asja vaja tõestada, k.a. endale. Aga igale asjale oma aeg. Korrutan seda vist liiga tihti endale vahest. Aga kui ise ei korruta, kes siis veel eks?
Natuke segane ja mõtteid täis post sai, aga mis seal ikka. Minu blogi ju ikkagi ja vahest või siis minu puhul tihti, võib oma segaseid mõtteid mõlgutada ja loota, et lahendused hüppavad pähe. Vot, olge tublid ja peatse postini. Baih!

Feeling gooood

No tere, olen vahepeal blogi ikka täiesti unarusse jätnud. Aga on siis viimane õhtu Eestis, homme lendan tagasi Birmi. Ülikiirelt on see nädal läinud, nägin kõiki inimesi keda tahtsin (peaaegu) ja ka natuke neid, keda ei tahtnud haha. Ei tegelt hea oli, tõin kevade ka kaasa, sest siin nüüd ka soe ja ennem hirmutati mind et oii siin mingi -15 ja lumi igalpool. Noh, nüüd juba teed puhtad ja lund pole kuskilt peaaaegu enam paista. Päike ka särab mõnusalt päris tihti. Istusin eile rõdul kodus ja mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin veel. Ühesõnaga päikeseline ja mõtlik aeg oli:D Random. Ei aga hull chill. Tegelt arvasin, et siin hullult palju aega puhata ja nii, aga no seda küll nüüd ei juhtunud. Iga päev nagu orav ratta peal. Vahepeal olin ikka täitsa kutupiilu ( mis imeotre sõna:D) omadega. Pühapäev tuleb Birmis kindel lebopäev koos väikese õllega, mmmm. Eesti võrdub hetkel südamerahu ja heaolu. Tean nüüd, et kõik läheb aind paremaks. Sain palju teada ja läbi mõelda ja ka väga palju lahendada ja olen ausalt-öeledes uhke, et sain seekord kõigega nii hästi hakkama. Uskumatu, aga vahepeal oskan ka mina tubli olla hah. Igatahes mulle meeldib tulevik, see mis arutatud sai. Emme, pere ja Krissuga suvi. Kõik kõlab nii imehea, et ei suuda uskudagi, et aind 2 kuud veel kooli ja hopsti ongi suvi ja kõik head inimesed ja kohad tulekul. Mitte et neid praegu poleks, aga teistmoodi. Veendusin jällegi, et Inglismaa ikka niii minu koht. Ma ausalt-öeldes igatsen sealset elu ja inimesi. Oma eestlasi, oma segaseid britte koolis, rändavaid tüüpe tänaval ja isegi neid torenaljakaid seinu, kes sind igakord oma rändavate kommentaaridega naerma ajavad. Seda, et keegi ei vaata sind imelikult, kui sa neile naeratad või postitiivsust täis oled ja et kogu ümburskond sind pidevalt inspireerib. Mul on tõsiselt kahju, et siin see alati nii pole, aga mis teha. Vot mul neid mõtteid nii palju, et las nad jääda praegu mu pähe ja kirjutan pikemalt siis, kui nad selgemad ja end kokku kogunud ja sahtlitesse lahterdanud ( ee i have no idea what i meant by that:D) Igatahes jah, Eestis oli hea ja olen muide vist kõva 10 kilo raskem, sest kallid esivanemad ja ahvatlevad mõnusa maiuse ja kohukese riiulid ei halastanud mu peale:D Raske.
Homme asun kell 8 teele Tallinna poole, kus Merksil ja ta vennal sünnipäev sugulaste ringis, lubati süüa ja juua haha:D oleks ju iseenesest täitsa tore lennukis kergelt vindine olla ( või siis kergelt palju:D) Lennuk läheb alles 9 eesti aja järgi ja inglise aja järgi jõuan Londonisse 10 ajal, kust bussiga Birmi kunagi öösel ja sealt taksoga meie armsasse majja, kus ma üritan mitte majaelanike und häirida( yea right, tulen kargan te kõigi voodi peal ja karjun I'm BAAACK:D) Okei liiga rändavaks kisub see jutt ja uus seebi osa sai ka valmis, niiet vaatan selle ära, pakin asjad lõpuni ja üritan paar tundi ikka und ka nautida. Nimelt kell siin juba 1 ja ma plaanin 6 ärgata, aga vaevalt ma enne 3 magama saan. Aga kellel seda und ikka vaja on right? Anyway eestlastele: see you soon ja Birmlastele see you even sooner haha:D !